Toidupank: toidu äraviskamine Eestis kasvab
27. jaanuar 2012, 07:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Toiduliidu juht Sirje Potisepa hinnangul ei ole toidu äraviskamine Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides, siis Toidupanga kinnitusel on tegu probleemiga, mis võib-olla ei ole veel nii suureks paisunud kui Lääne-Euroopas, aga mis on olemas ja kasvab järjest.
«Tuleb vahet teha kaubandusvõrgus ja eraisikute poolt ära visatud toidukaubal,» nentis Toidupanga juht Piet Boerefijn. «Samas oleks ekslik arvata, et Eesti kodud Euroopa keskmisest väga drastiliselt erineks. Igapäevaselt läheb ära viskamisele suur kogus kõlblikku toitu, mille järgi tuhandetel Eesti peredel on kriitiline vajadus,» lisas Boerefijn. Seetõttu kutsub Toidupank üles toiduga säästlikult ning teadlikult ümber käima ning vältima mõttetut toidu äraviskamist ja raiskamist.
«Me kõik võiksime hetkeks peatuda ja hinnata oma tegelikke vajadusi, et vältida toidu sattumist prügikasti,» ütles Boerefijn. Ta lisas, et suurem teadlikkus nii üksikisiku kui ettevõtete tasandil võimaldaks meil vältida tarbetut raiskamist ning aidata nende samade ressursside abil inimesi, kes seda juba täna väga vajavad.
Möödunud nädalal avalikustas Euroopa Komisjon ametlikud andmed, mille järgi Euroopa Liidus läheb raisku 89 miljonit tonni kasutuskõlblikust toidukaubast aastas ja see kasvab 2020-ks aastaks 126 miljonile tonnile, kui probleemi lahendama ei hakata. Selles on oma osa majapidamistel (42%), tootmisettevõtetel (39%), jaemüüjatel (5%) ja toitlustusasutustel (14%).