Randpere pankadele: teisaldage mõni automaat Virtsu asemel Viimsist

Kaur Paves
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB, Swedbanki ja Nordea/Sampo Panga automaadid Viimsi Comarketi ees.
SEB, Swedbanki ja Nordea/Sampo Panga automaadid Viimsi Comarketi ees. Foto: Valdo Randpere

Ärimees ja riigikogu liige Valdo Randpere taunib Swedbanki otsust teisaldada Virtsu ainus sularahaautomaat (ATM) ning soovitab selle asemel pankadel ühiselt kulusid kärpida Viimsis, kus on praegu mõne kilomeetri raadiuses üle kümne ATMi.

«Tegin juuresoleva pildi eile Viimsi Comarketi juures,» kommenteerib Randpere Facebooki postitatud pilti, millel paiknevad üksteise kõrval SEB, Swedbanki ATMid ning Sampo ja Nordea Panga ühisautomaat. «Olen seda ATM-ide troikat juba ammu tähele pannud, aga mitte eriti südamesse võtnud. Pilt ei räägi küll pankade erilisest efektiivsusest ega koostöövõimest, aga ju neil siis on omad põhjused. Ehk tegid vähemalt augu seina sisse koos valmis.»

Lisaks on veel üks Sampo/Nordea panga ATM 100 meetrit eemal asuvas Viimsi Marketis ning kokku jääb paari kilomeetri raadiusesse vähemalt 11 automaati.

Randpere soovitab pankadel ATMide hoolduskulude kärpimiskavad üle vaadata. 

«Teeme vahetust – võtke üks, või isegi kaks, no kas või kolm ATMi Viimsist ära ja jätke Virtsu oma alles,» soovitab Randpere. «SEB, Nordea ja Sampo võiksid ka kampa tulla ja mitte nurgas itsitada, kui Swedbanki kolgitakse. Tehke see asi koos ära ja näidake, et pankadel on ka sotsiaalne närv olemas, mitte ainult rahaline. Katsuge ühte ATM-i koos opereerida.»

Ühtlasi seab pangaautomaatide müügiga tegelenud Randpere kahtluse alla Swedbanki väite, et Virtsu sularahaautomaadi sulgemise tingivad suured hoolduskulud.

«Toetudes oma kogemustele varasemast elust, võin küll kõigile kinnitada, et ajakirjanduses levitatavad kuuldused ATMide soetusmaksumusest ja hoolduskulude suurusest on pigem näited teatrikunstist kui raamatupidamisest,» kirjutab Randpere.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles