Küsimus: millised on tööandja õigused, kui töötaja lahkub päevapealt
6. veebruar 2012, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks töötaja päevapealt lahkumine.
Küsimus
Meil on tihti olukord, kui töötaja esitab ilma igasuguse põhjenduseta lahkumisavalduse, samal päeval lahkub töölt ning tööle enam ei ilmu. Missugused õigused on sellisel juhul tööandjal?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:
Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse n-ö päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjusi selleks esile ei too, on tegemist korralise ülesütlemisega, millest töölepingu seaduse § 98 lg 1 kohustab ette teatama 30 kalendripäeva ning katseajal 15 kalendripäeva.
Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel kuupäeval, mis kirjas, tööandjal ei ole võimalik töötajat kinni hoida ning sundida teda kuu aega edasi töötama.
Etteteatamistähtaega järgimata jätmine on tööandja huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine. Seetõttu on tööandjal võimalik saada töötajalt hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem ette teatas. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist, mis võrdub tema töötasuga, kui ta oleks etteteatamise ajal töötamise korral saanud.
Tööandja ei tohi omaalgatuslikult töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. Töölepingu seaduse § 78 lõige 1 kohaselt on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.