Valgete inimeste haigestumine melanoomi või nahavähki on muutunud nii suureks, et soovitav on kord aastas arsti juures kontrollis käia.
Jälgige enda ja lähedaste sünnimärke
8. veebruar 2012, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omanimelise nahakliiniku juhataja, nahaonkoloog Marianne Niin paneb inimestele südamele, et nad hilisemate enesesüüdistuste vältimiseks jälgiksid nii enda kui oma lähedaste sünnimärke.
Inimesed on suures segaduses, sest ei tea, millal peaks oma sünnimärke arstile näitama minema. Millised on need tundemärgid, mille ilmnedes tuleks aeg nahaarstile kinni panna?
Märksõnaks võiks olla muutus. Kui märkate, et pigmendilaik (nevus) ehk rahvakeeli sünnimärk on muutnud kas kuju, värvust või suurust. Kui räägime kasvajatest, siis need kasvavadki, ja see on enamasti silmaga nähtav.
Kuna valgete inimeste haigestumus melanoomi või nahavähki on muutunud nii suureks, on soovitav käia kontrollis kord aastas. Eriti peavad seda tegema need, kes on saanud lapsena päikesepõletusi, kel on hele nahatüüp või kel on rohkem kui 50 sünnimärki.
Kõik pahaloomulised nahakasvajad on tänapäeva teadmiste baasil ennetatavad. Neid on võimalik diagnoosida nii varases staadiumis, et need inimese elu ei ohusta. Kuna esimeses staadiumis kasvaja ei anna siirdeid, vaid piirdub naha pinnakihtidega, on haiguse leviku oht peaaegu null ja inimesed tervistuvad. Käies regulaarselt kontrollis, on suure pahaloomulise kasvaja teke peaaegu välistatud. Samamoodi tuleb ju regulaarselt günekoloogi juures käia.
Kui hästi inimesed oma nahka tunnevad? Kas nad oskavad jälgida oma sünnimärke?
Selles asi ongi, et ei tunne. Kui küsin, millal üks või teine pigmendilaik tekkis, siis tavaliselt ei osata vastata. Ja ega me kogu oma keha ise näegi. Seetõttu peaksid lähedased meid vaatlema ja vastupidi. Kuna tegu on välisel vaatlusel tuvastatava ja väga agressiivse kasvajaga, mis sagedamini esineb noortel, kel lähedased olemas, siis saaks nii mõndagi rasket juhtu ennetada.
Olen näinud rohkem kui üks kord oma kabinetis õnnetuid, leinas ja valus inimesi, kes ei jõua ennast ära süüdistada.
«Miks ma ometi ei märganud?» küsivad nad, kui on kaotanud lähedase või on ise tõsiselt haigestunud. Inimesed tunnevad, et on läbi kukkunud ja hakkavad tundma hirmu iga väiksemagi täpikese pärast.
Kas on tunda, et viimasel ajal on seoses mõne tuntud inimese surmaga hirmu rohkem?
On küll. Möödunud sügis oli meile kõigile väga raske. Tahan öelda tagantjärele suure tänu Revo Jõgisalule, kes ausalt oma haigusest rääkis. Sellele reageerisid paljud noored inimesed – ka need, kes teda ei tundnudki. Tulid oma sünnimärke kontrollima ja nutsid.
Rahva seas on levinud kartus, et sünnimärki ei tohi puutuda, sest seda lõigates võib vähk arenema hakata.
See on üks ohtlikumaid kuulujutte. Inimene kardab endale teadvustada, et tal võib haigus olla, ja lükkab seda hetke edasi. Põhjenduseks tuuaksegi, et keegi rääkis, et nii kui lõigati, nii mees või naine suri. Kahtluse korral või kui koht juba veritseb ja segab, tuleb see kohe eemaldada. Siis saab saata ka tüki raku-uuringule, et diagnoosi täpsustada.
Tahan selgelt välja öelda, et healoomulise või ka väikese pahaloomulise kasvaja eemaldamisel ei juhtu inimesega midagi – vastupidi, ta terveneb. Raviga hilinedes võib aga ollagi hilja. Ka kõik segavad ja häirivad sünnimärgid võib julgelt lasta ära lõigata.
Kes on nahavähist rohkem ohustatud? Kas meie karmist talvest kuuma päikese alla üldse võimegi lennata?
Pärilikkuse kõrval mängib kindlasti rolli elustiil. On ju teada, et melanoom on rohkem kõrgemini haritud inimeste haigus, sest nemad reisivad ja päevitavad rohkem. Kõige suurem melanoomi haigestumus on Põhjamaades ja me järgneme neile suure kiirusega. Kuna haigestuvad rohkem noored inimesed, siis tähendab see palju elamata elusid, ja see on väga kurb.
Ma ei taha öelda, et lõunasse ei tohiks minna, aga panen kõigile südamele: hoidke ennast, kreemitage mitu korda päevas ja jälgige kreemi kaitsefaktorit. Tuletan meelde, et valged inimesed on ka alati riideid kandnud.
Kui tihti on tulnud teil oma kliinikus melanoomi diagnoosi panna?
Esimese tegutsemisaasta jooksul oleme diagnoosinud ligi 80 melanoomi. Õnneks on need kõik olnud varases staadiumis. Oleme saanud patsientidele pärast lõikust öelda, et olete terved, jälgige ennast ja käige kontrollis. Üksikud juhud võivad küll anda aastate pärast siirdeid, kuid need on tõepoolest väga üksikud.