Aeg on mulda pista esimesed köögiviljaseemned

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aianduskeskuse Hansaplant hooajataimede osakonnajuhataja Eva Luigas soovitab alati kasvatada ka midagi pealtnäha kummalist – see tekitab huvi, näeb natuke teistmoodi välja ja maitseb oivaliselt.
Aianduskeskuse Hansaplant hooajataimede osakonnajuhataja Eva Luigas soovitab alati kasvatada ka midagi pealtnäha kummalist – see tekitab huvi, näeb natuke teistmoodi välja ja maitseb oivaliselt. Foto: Mihkel Maripuu

Aianduskeskuse Hansaplant hooajataimede osakonna juhataja, kirgliku köögiviljakasvataja Eva Luigase sõnul võib mulda pista esimesed köögiviljaseemned. Samuti on õige aeg külvata maitseainetaimi.


Paprika on üks esimestest köögiviljadest, mida külvata, just seetõttu, et selle idanemisaeg on võrdlemisi pikk. Esimesed paprikaseemned võiks mulda torgata juba vabariigi aastapäeva paiku. Samuti võib märtsi algusest hakata kasvatama näiteks tomatit, tšillit, baklažaani ja füüsalit.

«Kui teha kõik õigesti, kasvavad taimed ikkagi suhteliselt ise. Kõik õigesti tähendab, et on korralik muld, valgus, soojus ja korralik kastmine,» selgitas Lui­gas. Kui aga taimele on ilmunud esimesed pärislehed, võiks seda hakata väetama orgaanilise väetisega.

Luigas kasutab köögiviljaseemnete külvamisel ja taimede kasvatamisel salarelva – mereadru ekstrakti.

«See pole tegelikult otsene väetis, aga tugevdab pisitaime ja kindlustab juurdumist. Ja kui ma liitrise lahuse teen ja seda üle jääb, kastan sellega ka toataimi. Oleme päris lössivajunud taimekesi niimoodi elule tõstnud,» rääkis Luigas, kes enne külvamist leotab sellises lahuses ka seemneid.

Kui seemneid eelnevalt leotada, on tegelikult võimalik kindlaks teha, milline seeme on elujõuline ja milline mitte. Suuremate seemnete puhul on seda võimalik ka niisama näha – kui seeme on kribu, pole sellega mõtet katsetada, pigem tuleks välja valida ilusamad.

Naise sõnul idanevad kvaliteetsed seemned üldiselt sajaprotsendiliselt. Külvamisel tuleks väikese varuga igaks juhuks arvestada, et korralikult läheb kasvama kümnest seemnest kaheksa.

Kindlasti tuleks silmas pidada seemnepakile kirjutatud soovitusi ja juhiseid – seda nii külvamisel kui ka kasvatamisel. Kui pakile on kirjutatud, et seeme on valgusidaneja, ei tohiks seda mulla alla matta. Ning kui taim vajab kasvamiseks valgust, tulekski see päikeselisse kohta panna. Reegel on, et mida pisem seeme, seda vähem tuleb seda külvamisel mullaga katta.

Algajal kasvatajal soovitas Luigas järgida köögiviljade külvikalendrit, kuna külvata tuleks ikkagi õigel ajal – seda ei tohiks teha liiga vara ja mitte ka liiga hilja. Samuti soovitas ta tutvuda Riho Terase raamatuga «Seemnest suureks».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles