Seemnespikker: tomatid

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tomatid.
Tomatid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Pikemat kasvuperioodi vajavad tomatid ja paprikad on esimesed köögiviljad, mis nõuavad aedniku töid külvikastis juba veebruaris ja märtsi algul.


Selleks, et köögiviljakasvataja leiaks suure seemnevaliku seast omad lemmikud, noppis aianduskekus Hansaplant välja läbi aegade populaarsemad sordid ning sordid, mis sobivad erinevatesse kasvutingimustesse.

Kasvatamine

Tomatite istikud kasvatatakse ette. Soodne idanemistemperatuur on 22-25 kraadi. Pärast tärkamist, kui idulehed on saavutanud rõhtsa asendi, pikeeritakse taimed kümne sentimeetrise läbimõõduga pottidesse. Paari nädala möödudes soovitame hakata taimi harjutama öösiti jahedama temperatuuriga.

Maikuus istutatakse taimed kütteta kasvuhoonesse või vastavalt kevadisele välistemperatuurile õue potiaeda.

Hansaplanti aednik-klienditeenindaja ning tomatite kasvatamise rohenäpp Eve Urva selgitas, et tema pikaaegse tomatikasvatamise kogemuse jooksul on lemmikud küll vahetunud, kuid kollane lihatomat «Lemon Boy» on jäänud esikohale – hea magus tomat.

«Siis väikesed «musitomatid», mida on nii hea lihtsalt suhu pista ja on laste lemmikud. Kirsstomatite eeliseks on veel hea saagikus ja nad on vastupidavad igasugustele tingimustele. Potis kasvatan just saagikuse tõttu sorti «Balkonstar». Paprika sortidest on «Fintina» jäänud minu iga-aastaseks lemmikuks. Ta on hea mõnusa maitsega ja saab varakult valmis,» soovitas Urva.

Lisaks ütles naine, et proovida tasub kõiki uusi sorte, mis müügile tulevad, sest nende hulgast võib leida pere uue lemmiku. «Mina olen nii teinud ja mõnest uustulnukast on saanud püsiv külaline,» lisas ta.

Eve Urva nipid tomatite kasvatamiseks

1. Hea reegel, mida meeles pidada on: külvist saagini on kolm kuud, õitsemisest saagini on kaks kuud. Mina alustan tomati külviga märtsi alguses naistepäeva paiku ja paprika külviga veebruari lõpust Vabariigi aastapäeva paiku.

2. Selleks, et tomat kasvaks hästi, siis panen istutusauku uue substraadi. Ühe kilo kanakakat segan 50 liitri turbaga, siis pole teisi väetisi vaja lisada.

3. Kastan hommikuti, siis jõuab niiskus kasvuhoonest päeva jooksul väljuda ja haigusi on vähem.

4. Selleks, et tomatile vähem stressi valmistada, ei võta ma üle kuue lehe korraga ära.

5. Kuna soovin ka oktoobri lõpus tomatit saada (sõltub muidugi ilmast ka), siis näpistan tomatiladva ära augusti alguses.


 

Erinevad tomatisordid

Terrassile ja amplisse

«Tumbling Tom Red ja Yellow»
Väikeseviljaline saagikas taim.

«Little Sun»
Kollased magusad väikesed viljad. Kompaktne põõsastomat.

«Venus»
Oranžide ümarate viljadega. Madala kasvuga kompaktne ja saagikas potitomat.

«Vilma» (Eesti)
Sobib rõdule või aknalauale. Taime kõrgus 50-60 sentimeetrit. Aromaatsed ja mahlased viljad kaaluga kuni 30 grammi.

«Sweet n Neat Yellow»
Magusa maitsega kollane ja punane tomat, mis annab 60-80 vilja taime kohta. Varajane kompaktne põõsastomat.

«Tumbler»
Magusad väiksed viljad.

Tomatid kasvuhoonesse

«Marmande»
Keskvarajane kiirekasvuline sort, kõrgusega 110-130 sentimeetrit. Viljad kaaluga kuni 200 grammi, on punased, lapikümara kujuga ja heade maitseomadustega.

«Faworyt»
Keskvalmiv lihatomat. Viljad veidi lapikud, kaal 400 grammi, õhukese nahaga ja maitsvad, värvuselt roosakas.

«Moneymaker»
Vana hea sort. Väga saagikas, varajane. Jõuline, kõrgus kuni kaks meetrit. Peavõrsel moodustub seitse kobarat, millest igas kuni 15 vilja, igaüks massiga 80-100 grammi.

«Tigerella»
Kollase-punasetriibuline viljaga indeterminantne tomatisort. Viljad keskmise suurusega, väga efektse välimuse ja meeldiva maitsega. Vana Inglise sort.

«Valve» (Eesti)
Varane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110-115 päeva. Poolkõrge. Aretatud Jõgeva sordiaretuse instituudis

«San Marzano»
Itaalia päritolu ploomtomat, mida peetakse üheks parimaks söögitegemise tomatiks. Tomatid on piklikud ja terava otsaga. Vähe seemneid, paks viljaliha, tugev maitse.

«Red Cherry»
Magus kirsstomat. Varavalmiv. Sort on dekoratiivne tänu ilusale pikale kobarale, milles 20-40 vilja. Maitse pakub tõelist naudingut, kuna need on kõikidest teistest tomatitest magusamad.

«Red Pear»
Saagirikas, hästi säiliv. Keskmiselt hiline indeterminantne sort. Taime kõrgus kuni kaks meetrit. Viljad pirnitaolised, punased, kaaluga 40-60 grammi. 8-12 kaupa kobaras.

«Lemon Boy»
Keskvalmiv indeterminantne sort. Viljad ümarad, värvuselt kollased, kaal 170-185 grammi, väga hea maitsega ja aromaatsed. Tarbimiseks värskelt või konserveerida.

«Citrina»
Hiline, saagikas, kõrgekasvuline sort. Viljad helekollased, sidrunikujulised.

«Krakus»
Keskhiline sort. Suured viljad, mis saavutavad kaalu kuni 250 grammi, siledad, ümmargused, tumepunased.

«Oxheart»
Keskvarajane sort, lihatomat. Maitsva ja suure viljaga, mis kaalub 200-600 grammi.

«Pokusa»
Kirsstomat magusate viljadega. Moodustuvad väga pikad, kompaktsed kobarad. Pideva kasvuga.

«Polfast F1»
Varajane determinantne hübriid, viljad valmivad 56-58 päeva pärast ümberistutamist. Taime kõrgus 50-55 sentimeetrit.

«Radana»
Keskhiline. Pirnikujulised punased viljad 15-20 grammi.

Kasvuhoonesse sobivad ka sordid BIO «Beefsteak», eristuva maitse ja kollase viljaga «Golden Sunrise», «Super Marmande» jpt.

Tomatid avamaale

«Pomyk»
Väga varajane madal saagikas sort. Ümarad või lapikümarad keskmise suurusega viljad on rohelise kannata, lihakad. Sobib hästi töötlemiseks. Determinantne.

«Roma»
Põõsastomat. Klassikaline ploomtomat. Hea hoidistamis- ja kastmetomat, sest seemneid vähe. Determinantne, väga viljakas.

«Terma» (Eesti)
Varajane, madalkasvuline, determinantne sort. Tärkamisest saagi valmimiseni 90-95 päeva. Kobar hargnenud. Vili väike – 50 grammi, lapikümar kuni ümar. Aretatud Jõgeva sordiaretuse instituudis

Avamaale sobivad ka sordid kollane kirsstomat «Mirabell», kollane ploomtomat «Romus», varjutaluv varajane punase viljaga «Varto» (Eesti), madal saagikas oranžide viljadega «Veenus», suure viljaga keskvarajane «Vilma» (Eesti) jt.


Allikas: Hansaplant

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles