Kes ostavad Koplisse korteri?
24. veebruar 2012, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Tallinnas asuv Kopli asum on aastakümnete jooksul läbi elatud keeruka saatuse tõttu olnud ebapopulaarne piirkond. Kuigi viimastel aastatel on sealgi hakanud puhuma positiivsemad tuuled, on asumi kohta liikvel palju põhjendamatuid eelarvamusi. Seetõttu on Kopli ostjaskond küllaltki spetsiifiline, kirjutab Uus Maa maakler Margit Alloja blogis.
«Kui uurida nende inimeste tausta, kes käivad vaatamas seal müügil olevaid kortereid, näeme, et enamik neist on olnud Kopliga seotud. On inimesi, kes on elanud seal lapsepõlves ning soovivad nüüd tagasi minna, aga ka neid, kes vahetavad lihtsalt suurema korteri väiksema vastu või vastupidi. Seda, et nõmmekas või lasnamäelane koliks Koplisse, juhtub väga harva,» kirjutab Alloja.
Nagu Koplis elav seltskond on kirju, nii on ka sealne hoonestus Alloja sõnul eripalgeline – alustades tsaariaegsetest tööliskasarmutest ja nõukogudeaegsetest tüüpmajadest, lõpetades sajandivanuste meistrite ja direktorite elamutega, kus asuvad suuremad korterid.
«Kui esimestes majades on alati kortereid müügil, siis viimati mainitutes äärmiselt harva ning see avaldub ka tehingustatistikas, kust on näha, et enamik 2011. aastal Koplis müüdud korterite üldpindadest on vahemikus 10-30 ruutmeetrit.»
Koplisse ostavad Alloja sõnul kortereid nii üksi elavad inimesed kui ka lastega pered. Kui Kalamajas või Pelgulinnas elab palju loomeinimesi, siis Koplis elavad pigem sinikraed. Samuti on Kopli hinnatud pigem venekeelsete inimeste seas.
«Veidi ka numbritest. Ruutmeetri kaalutud keskmine hind oli möödunud aastal Koplis 615 eurot. Odavaim korter müüdi 1000, kalleim aga 84 000 euro eest. Võrreldes 2010. aastaga, on ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkinud 5,5 protsenti.»