Geenid määravad suures osas, kas inimesel on palju või vähe sõpru, kuid lisaks on selgunud, et geenide mõju sõprussuhetele on seniarvatust palju ulatuslikum.
Geenid mõjutavad sõprussuhteid
28. jaanuar 2009, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvardi ülikooli uuringust nimelt selgus, et geenid võivad mõjutada ka seda, kas inimesel on kalduvus oma sõpru üksteisele tutvustada, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
«Leidsime üsna veidraid asju,» ütles Nicholas Christakis Harvardi ülikoolist. «Osadel inimestel on neli sõpra, kes kõik tunnevad üksteist. Teistel on jälle neli sõpra, kes pole üksteise olemasolust teadlikudki. Kas nad üksteist tunnevad või mitte, sõltub nende ühise sõbra geenidest,» ütles Christakis Reutersile.
Christakis on koos James Fowleriga California ülikoolist tuntud uuringute poolest, mis käsitlevad suitsetamise, rasvumise ja õnnelikkuse levikut sotsiaalsetes võrgustikes.
Antud uuringu raames võtsid nad vaatluse alla andmed kaksikute kohta. Kasutati nii geneetiliselt identsete ühemunakaksikute andmeid kui ka andmeid kahemunakaksikutelt. «Leidsime, et see tõesti sõltub geenidest, kas inimesel on kalduvus oma sõpru üksteisele tutvustada või mitte,» ütles Christakis.
Teadlaste arvates mängivad siin rolli evolutsioonilised põhjused. Kesk suhete võrgustikku on hea olla, sest siis on lihtsam hankida kõikvõimalikku kasulikku infot. Samas on sellel lähenemisel ka puudusi, sest paljude inimestega suhtlemine teeb lihtsamaks haiguste leviku, kirjutatakse ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklis.