Eesti Korteriühistute Liit: soojatootjate hinnad erinevad üle kahe korra

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
2. märts 2012 12:18
Toasoe muutub üha kallimaks. | FOTO: Scanpix

Eesti Korteriühistute Liit viis kolmandat korda jaanuaris läbi üle-eestilise küttekulude uuringu kaugküttega kortermajades. Selgus, et soojatootjate hinnad erinevad üle kahe korra ning olenevalt piirkonnast saab korteri ruutmeetri soojaks nii 70 sendi kui ka 8,5 euroga.

Eesti Korteriühistute Liit viis kolmandat korda jaanuaris läbi üle-eestilise küttekulude uuringu kaugküttega kortermajades. Selgus, et olenevalt piirkonnast saab korteri ruutmeetri soojaks nii 70 sendi kui ka 8,5 euroga.

«Uuringus osalenud kortermajade andmetest selgub, et soojatootjate hinnad erinevad üle kahe korra,» tutvustas uuringut Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva. «Soojusenergia kulu ühe ruutmeetri kütmiseks kortermajades erineb aga koguni kümnekordselt. Madalaim oli kulu Tallinnas Sikupilli linnaosas ja kalleim Harjumaal, Viimsi vallas, see tähendab kõikumist 10 KWh kuni 110 KWh. Rahaliselt väljendatuna on korteri kütmise madalaim hind 70 senti ja kalleim 8,5 eurot ruutmeetri kohta,» rääkis Jõgeva. Samas antud hinda ei saa aga mehe sõnul võrdluseks võtta, sest piirkonniti on soojatootjate hinnad väga erinevad.

Vähetähtis pole tema sõnul ka köetava ruumi kõrgus ja eraldi arvestatava tarbevee tsirkulatsiooni tasu arvestamine. «Uuringu kohaselt on parimad tulemused nendes kortermajades, kus on teostatud kompleksne renoveerimine ning küttekulude jaotamine toimub individuaalsete küttekulujaoturitega,» rääkis ta. Osalise renoveerimise ja renoveerimata majade tulemuste vahed on Jõgeva sõnul minimaalsed. Tulemustest selgub veel, et keskmiselt tuleb Eestis tarbevee kuupmeetri soojendamise eest välja käia 4,2 eurot ja sooja vee tsirkulatsioon vannitoas (võimaldab kohe pärast soojaveekraani avamist tarbida sooja vett) läheb tarbijale püsitasuna maksma 6,3 eurot kuus.

Uuringu käigus koguti teavet ka majade ehitusaasta, konstruktsiooni materjali ja seisukorra kohta. «Majade seisukorra puhul uurisime, kas maja on täielikult renoveeritud, osaliselt korda tehtud või

renoveerimata. Osalise renoveerimise puhul soovisime teada teostatud tööde loetelu (katus, otsaseinad, fassaad, aknad, küttesüsteem). Küttesüsteemi puhul küsisime, kas tegemist on ühe- või kahetoru süsteemiga ning tahtsime teada küttekulude jaotamise korda - kas paigaldatud on individuaalsed küttekulujaoturid,» selgitas Jõgeva.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL