Üks küsimus: kas pean tööandja korteri vabastama, kui tervise tõttu enam töötada ei saa?
5. märts 2012, 11:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord küsib töötaja, kas ta peab tööandja korteri vabastama, kui kutsehaiguse tõttu enam vana tööd teha ei saa ja muud pole anda.
Lugeja küsib:
Töötan põllumajandusettevõttes. Elan ühistu poolt antud korteris. 2009. aastal suunas perearst allergia tõttu Tallinna kutsehaiguste haiglasse uuringutele. Diagnoositi kutsehaigus. Pensioniameti poolt määrati töövõime kaotus 10 protsenti kaheks aastaks. Peale seda viidi mind üle teisele tööle, kus füüsilise töö tõttu tekkisid valud õlaliigeses. Oktoobris 2011 käisin korduskontrollis kutsehaiguste haiglas, sealt suunati mind ortopeedi juurde, kust veel edasi teistele uuringutele.
30. jaanuaril 2012 käisin õlaoperatsioonil, 6. veebruaril kutsuti mind haiglasse tagasi. Seal öeldi, et mul on tööst põhjustatud haigus. Praegu olen operatsioonijärgsel haiguslehel. Mind suunati edasi töövõime ekspertiisiks pensioniameti pensionide ja toetuste osakonda. Tallinna kutsehaiguste haiglast öeldi, et mulle ei sobi füüsiline töö. Pensioniametis on otsus veel tegemata.
Kui tööandjal pole mulle tööd anda ja töölepingu lõpetab, kas mul tuleb korter vabastada? Olen küsinud kutsehaiguste spetsialistilt, tema ei tea sellest midagi.
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:
Töölepingu seaduse järgi peab tööandja kirjalikult teavitama töötajat kõigist kokkulepitud hüvedest. Näiteks tuleb kirjalikult kajastada töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt on töötajal õigus kasutada tööandja omanduses olevat mobiiltelefoni, kinnisvara või autot.
TLS kohaselt tuleb töötasu maksta rahas, kuid sellele lisaks on võimalik kokku leppida muude hüvede andmises töötajale. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda kokkulepitud muid hüvesid, näiteks ametiauto, mobiiltelefoni, spordiklubi liikmekaardi või tööandja eluruumi kasutamist.
Kokkulepitud hüvesid ei ole õigust nõuda rahas. Nimetatud hüved on selgelt eristatud töötasust. Hüvede ja töötasu eristamise eesmärgiks on vältida olukordi, kus tööandja arvestab töötaja töötasu osana mitterahalisi hüvesid, mis ei lähe arvesse näiteks haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel, jättes töötaja nimetatud ootuste osas eksimusse.
Seega peab selguma töötaja ja tööandja kokkuleppest, millistel tingimustel eluruumi kasutatakse ja mis tähtaja jooksul (kas ainult töösuhte ajal või on ka edaspidi) on võimalus seda kasutada.