Miks on korterit kallim kütta kui eramut?

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eesti Energia e-teeninduses täidetud 4000 energiaprofiilist ilmneb, et korteri ülalpidamiskulud ühe ruutmeetri kohta kõrgemad kui eramul, kusjuures vahe on suurim just kütte puhul.


Eramutes on energiaprofiilide põhjal keskmine küttekulu ühe ruutmeetri kohta aastas 6,40 eurot, korterites aga 8,93 eurot.

Eesti Energia energiasäästu valdkonna juhi Marja-Liisa Alopi sõnul tulenevad korterelamute kõrgemad küttekulud peamiselt sellest, et enamik korterelamuid on kaugküttel, suurem osa Eesti kortermajadest veel soojustamata ning enamikus kaugküttega korterites puudub võimalus kütet reguleerida.

Profiili täitnud kortermajade elanikest on 60 protsenti kaugküttel, mis on elektri-ja õlikütte kõrval üks kallimaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui näiteks kütmine maa- või õhksoojuspumbaga. Eramutel on suurem valikuvõimalus ja viimastel aastatel otsustabki üha rohkem eramuomanikke maa- või õhksoojuspumba kasuks.

Eramute omanikest ligi 40 protsenti vastasid, et nende elumaja on hästi soojustatud. Seevastu vaid iga viies vastanud korteriomanik väitis, et tema kortermaja on hästi soojustatud. Hinnanguliselt tarbitakse 40 protsenti energiast kortermajades, mistõttu peitub korterelamute rekonstrueerimises tohutu energiasäästu võimalus. Majaelanike jaoks väljendub kasu nii hoone välisilmes kui väiksemates küttekuludes.

Alopi sõnul on vale arvata, et korterelamus ei ole võimalik küttekulusid ise juhtida. Kütteregulaatorite ja -kulujaoturitega saab ka keskküttega korteris kütte intensiivsust reguleerida ning iga radiaatori küttekulu mõõta. Ühistu saab esitada korteriomanikele arveid iga korteri tarbitud sooja koguse, mitte ruutmeetrite alusel.

Korteriomanikel on aga võimalik ruumides, mida kasutatakse vähem, kütet maha keerata. Efekt on suur, sest vaid ühe kraadi võrra toatemperatuuri alandamine tähendab ligi 5-protsendilist küttekulu alanemist.

Oma küttekulusid saab teistega võrrelda täites energiaprofiili Eesti Energia e-teeninduses. Keskkonda saavad logida ka inimesed, kes ei ole Eesti Energia kliendid või otseses lepingulises suhtes. Energiaprofiili saab täita eesti, vene ja inglise keeles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles