Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Kaup

:

Eesti aiandus suudaks palju rohkem

Eile Paide kultuurikeskuses toimunud põllumajandus-kaubanduskoja aiandusfoorumil oli kõne all Eesti aianduse hetkesis, mis pole just kiita, ja vaagiti tuleviku võimalusi.


Foorumil oli tähelepanu all aiasaaduste tootmine ja turustamine, kuid arutusele tuli ka tööturu olukord ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus aiandussektoris.

«Maailmamajanduse olukord ning energiakandjate hinnatõus on oma jälje jätnud nii tarbijate kui aiandustootjate rahakotile. Hind on muutumas olulisemaks mõjuriks kui harjumus ja kvaliteet. Eesti aiandustootjad on siiani suutnud muutustega kaasas käia, tootmistegevust tõhustanud ja tänu sellele konkurentsis püsinud, kuid see muutub üha raskemaks,» ütles põllumajandus-kaubanduskoja aiandustoimkonna esimees Raivo Külasepp.

Ta lisas, et riigiti erinevad toetustasemed ning järgmisest aastast avanev elektrienergiaturg tõstavad omahinda ning vähendavad siinsete tootjate konkurentsivõimet veelgi.

Aiandus tootmistegevusena on tööjõumahukas, paljudel juhtudel ka raskesti mehaniseeritav. Samas toob see leiva lauale suurele hulgale Eestimaa leibkondadest. Vaadates tööjõuturul valitsevat olukorda, võiks see põllumajanduspoliitika kujundajatele olla arvestatav argument kodumaise aiandustootmise säilitamiseks ja arendamiseks.

Aiandustootmise arengu oluliseks probleemiks on kerkinud ka järelkasvu puudumine noorte ettevõtjate näol, kes oleksid valmis uusi tootmisüksuseid rajama või olemasolevate tegevust üle võtma. Eesti on kõikide aiasaaduste puhul netoimportija ning me ei suuda kodumaise toodanguga katta siseturu vajadust.

Eesti köögivilja kogusaak on statistikaameti andmetel alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga kasvanud 38 protsenti, kuid köögivilja tarbimine on kasvanud veelgi kiiremini. Puuduolev osa on tulnud katta importköögiviljadega ning köögivilja sissevedu on alates 2004. aastast suurenenud 56 protsenti.

2010/2011 saagiaastal oli vaid 61 protsenti Eestis tarbitavast köögiviljast kodumaine, viimastel aastatel on see näitaja mõne protsendipunkti võrra paranenud.

Kartuli kasvupind Eestis on viimastel aastatel hakanud natuke kasvama, kuid võrreldes 2004. aastaga on Eesti kartulikasvatuse pind siiski üle 40 protsendi vähenenud. Saagikuse mõningane kasv on kompenseerinud kasvupinna vähenemist ja nii on kartuli kogutoodang võrreldes liitumisjärgse ajaga jäänud praktiliselt samaks.

Kõige keerulisem on olukord värskete puuviljade ja marjade osas. Isevarustatuse tase selles tootmisharus kõigub sõltuvalt saagist küll suhteliselt palju, kuid 2010/2011 saagiaastal suutsid Eesti tootjad katta vaid 8 protsenti Eesti siseturu vajadusest, aasta varem oli isevarustatuse tase puuviljade ja marjade osas veel 14 protsenti. Kuigi troopilised puuviljad meil ei kasva, on selle sektori potentsiaal Eestis kasutamata.
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
ELRON
Sponsoreeritud artiklid
LOE TERVISEPORTAALIST!
LOE TERVISEPORTAALIST!
    TERVIS.POSTIMEES.EE
    LOE TERVISEPORTAALIST!
      LOE TERVISEPORTAALIST!
      Viimased uudised
      Üleskutse
      Lugeja küsib
      Tervis
      Tasub teada
      48h populaarsemad teemad
      Top kommentaarid
      Top lood
      Uudised
      Katsed ja testid
      Lugemissoovitus
      Aed ja kodu
      Majandus24
      Valuutakursid
      USD
      0,798 EUR
      GBP
      1,275 EUR
      LTL
      0,29 EUR
      SEK
      0,108 EUR
      RUB
      0,019 EUR
      =
      Kursid seisuga: 31.10.2014
      POSTIMEES.ee
      Naine
      Juhtimine
      TallinnCity