Eesti vanemad hakkavad oma lapsi arendama juba paarikuuselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On täiesti loomulik, et lapsevanemad tahavad oma järeltulijale parimat – et ta oleks elus edukas ja õnnelik. Tänapäeval aga ei piisa paljudele vanematele pelgalt sellest, et lapsega kodus tähti õpitakse, müratakse, neile raamatuid ette loetakse ja koos arendavaid mänge mängitakse.
Lapse arendamise nimel saab juba paarikuiseid beebisid viia rühmatundidesse, kus tegeletakse laulmise ja võimlemisega. Kuid mitte ainult – näiteks saab kolmekuuse imiku viia inglise keelt õppima.
«Keele õppimise puhul on varajane algus väga oluline – mida varem alustada, seda parem,» selgitab Kati Grüner, kes on Helen Doron Early English Eesti tegevjuht. Nende keeleõpe põhineb inglise keeleteadlase Helen Doroni välja töötatud nn emakeele meetodil, mis sobib väidetavalt juba alates kolmandast elukuust.
Grüneri sõnul talletuvad kuni seitsmeaastastel lastel võõrkeeled emakeelega samasse aju regiooni. «Pärast seitsmendat eluaastat õpitud keeled moodustavad eraldiseisva neuraalse võrgu, mis nõuab erinevate keelte kasutamisel võrkude vahel ümberlülitumist ja tekitab lisaraskuse. Mida varem võõrkeeleõppega alustada, seda perfektsema häälduse, parema keeletunnetuse ja tugevama keelepõhja lapsed saavad,» selgitab Grüner.
«Kui lapsed alustavad võõrkeeleõpet väikelapseeas, on nende keeleoskuse tulemused võrreldavad kakskeelsete lastega, kes oskavad mitut keelt vabalt. Vanemas eas võib õppeprotsess olla vastumeelne ja vaevaline, väikelapsed õpivad aga väga kergelt ja suure rõõmuga,» ütleb Grüner.
Väikelaste programmis (mis on mõeldud lastele vanuses kolm kuud kuni kaks aastat) õpib laps 550 sõnatähendust ja 24 ingliskeelset laulu. Lisaks toimuvad mängulised tegevused lapse arendamiseks ja muusikalised liikumismängud. Praegu on Eestis kolm Helen Doron Early English huvikooli, mis kõik asuvad Tallinnas, kokku õpib nendes umbes 400 õpilast.
Koos veedetud aeg
Väike Päike pereklubi juht Siret Leinpuu selgitas, et võimlemas, massaažis ja ka ujumas saab käia alates esimesest elukuust.
«Ujumine pakub lapsele lõõgastust. Alates kuuendast kuust lisandub võimlemisele muusika. Kui laps on juba aastane, lisandub käeline tegevus,» loetleb Leinpuu.
Leinpuu toonitab, et väga oluline on just aeg, mida lapsevanem koos oma lapsega veedab: «Kui tundides juba käiakse, saavad vanemad ka aru, kui oluline on see omavaheline suhtlus. Ja kui laps kasvab, saab sellestki aru, kui oluline on, et lapsed ka omavahel suhtlevad. Laps ju alguses ei suhtle, aga varsti on seltskond talle väga oluline,» kinnitab Leinpuu.
«Kodus tuleb tihti igapäevaelu peale – sa ei viitsi välja otsida neid näpuvärve ja mõtled, et pärast peab koristama, kuid siin on kord nädalas võimalus koos lapsega midagi teha. Ja saab ka ideid näiteks munapühade kaunistuste tegemiseks,» selgitab Leinpuu, miks võiks koos lapsega kusagil ringis käia.
Eelkõige käivad lastega Väikese Päikese rühmatundides emad, isasid on Leinpuu sõnul ehk vaid neli-viis protsenti. Samas tuleb ette ka seda, et lapsega tulevad tundi hoopis vanaisad-vanaemad.
Isad võimlevad lastega
Samas Vello Vaheri võimlemiskoolis käivad lastega eelkõige just isad. Nimelt nõuab selline tegevus – näiteks lapse tõstmine – lapsevanemalt füüsilist jõudu. «Nagunii on lapsed valdavalt emade hoole all, see on isade jaoks võimalus oma lapsega suhelda ja osaleda lapse kasvatamises,» räägib Vaher.
Vaheri sõnul võib võimlemist julgesti alustada siis, kui laps saab kolmekuuseks: «Mul on läbi aegade olnud ka kolmenädalasi, aga umbes kolmekuuselt hoiab laps nii hästi pead, et temaga võib julgemalt ümber käia.» Vaheri sõnul on tagasiside olnud positiivne. Lapsevanemad on talle öelnud, et seda on kohe silmaga näha, kes lastest tegeleb võimlemisega – need lapsed olevad julgemad, tugevamad, arenenumad.
Beebide muusikaklubi ja titejooga
Näiteid väikelastele pakutavatest rühmatundidest Tallinnas
• beebide võimlemine (1–6 kuud)
• beebide ja väikelaste ujumine
• beebi-fitness
• titejooga kuni neljakuustele lastele
• beebide massaaž, arendusravi
• beebide muusikaklubi
• tantsuklubi 3–6-aastastele lastele
• judoklubi
• loovusklubi (muusika ja kunst)
• lauluklubi
• imikute ja väikelaste võimlemine isadega
• kooride ettevalmistusrühmad
Eelkoolid
• beebiklubi laulu- ja mänguring
• beebiklubi muusika- ja kunstiring
• beebiklubi «Ujutame naba»
Võõrkeeletunnid
• Baby’s Best Start
• English For Infants
• More English For Infants
• First English For All Children
• English For All Children
• More English For All Children
• Play On In English
• Botty The Robot
• Paul Ward’s World
• Paul Ward and the Treasure
• Birthday Party Set
• English Through Drama
• Holiday Courses
------------------------------------------------
Kommentaar
Meelike Saarna
pereterapeut, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja nõustaja
Lapse eakohase arendamise juurde kuulub kindlasti see, et vanemad pakuvad lapsele tegevusi, mis just selles vanuses lapses huvi, uudishimu ja toimetulekuväljakutset pakuvad. Samas võiks silmas pidada, et arendamisest ei saaks lapsele lisastress – kindlasti ei ole vaja tegelda arengu forsseerimisega.
Beebikooli jms väärtus on suuresti just selles, et ema ja laps (isa ja laps) on koos, teevad midagi koos. Samas vajab väike laps eelkõige privaatset suhet, täit kontakti ja tähelepanu vanemaga. Teiste lastega suhtlemine väikelapseeas on teisese tähtsusega ja hakkab suurenema alles pärast kolmandat eluaastat.
Oluline on endalt küsida, miks me midagi teeme. Loomulikult on emadel tore kodust välja saada. Siiski peaks mõõdukust ja loomulikkust silmas pidama. Vahel on nähtav, et vanemad asuvad oma laste arendamises justkui võistlema – ja see võib anda hoopis arengut pärssiva tulemuse.