Eestist on saanud teravilja eksportiv maa

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nisu
Nisu Foto: SCANPIX

Viimaste aastate suurenenud teraviljade külvipind ning kasvanud kogusaak on Eestist teinud püsivalt teravilja eksportiva riigi - seda tingimustes, kus ülemaailmne toiduainete tarbimise suurenemine ja laovarude vähenemine on suurendanud maailmaturul teraviljahindade kõikumine.

Eesti on jätkuvalt ennast teraviljaga isevarustav riik, mis on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel eriti tähtis just loomakasvatussektori söödaviljaga varustamise seisukohalt. Samuti on teraviljasektori positiivset arengut näitamas ka viimastel aastatel suurenenud teravilja kaubanduse osakaal nii sisse- kui ka väljaveo osas, mille tulemusena on Eestist saanud teravilja eksportiv riik.

Hetkel on toidunisu hind maailmaturul enam-vähem samal tasemel, kus see oli aasta tagasi. Vahepealsesse aega jääb aga 2011. aasta maikuu kõigi aegade rekordtasemega - üle 250 eurot tonn - ning hinnalangus sügiseks, mis oli pea 80 eurot tonn ehk kolmandiku võrra madalam.

Eelmisel aastal kasvatati Eestis teravilja kokku 297 200 hektarit, mis on 21 900 hektari võrra ehk 8 protsenti rohkem kui 2010. aastal. Teravilja kogusaagiks saadi 771 900 tonni, mis on 93 500 tonni ehk 14 protsendi võrra enam kui aasta varem.

Põllumajandus-kaubanduskoja seisukoht on, et Eesti vajab sellisel muutlikul turul edukalt hakkama saamiseks senisest enam teadmisi rahvusvahelisest teraviljakaubandusest, et suudaksime oma saagi võimalikult soodsalt realiseerida. Vajalikud on ka oskused ja teadmised suure saagi ja kõrge kvaliteedi kasvatamiseks põldudel.

Keskmiseks saagikuseks kujunes 2,6 tonni hektari kohta, mis on viis protsenti enam võrreldes äärmiselt kuuma 2010. aasta suvega. Teiste liikmesriikidega võrreldes on Eesti endiselt üks madalaima keskmise teravilja saagikusega liikmesriike ELis. Samas positiivseid näiteid pole siiski vaja kaugelt otsida. Kaasaegsete agrotehnoloogiliste vahendite ja võtete kasutamisega pole harvad olnud ka korrad, kui Eesti edumeelsemates ettevõtetes koristatakse ELi keskmise saagikuse näitajaga saaki. Sellele annavad kinnitust ka iga-aastase üleriigilise viljelusvõistluse tulemused.

Homme toimub Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum 2012, mis käsitleb traditsiooniliselt teraviljasektori hetkeseisu ja aktuaalsemaid teemasid. Nii katab ka seekordse foorumi programm põllumajanduspoliitika, teraviljakaubanduse ning taimekasvatuse temaatikat.

Teraviljakasvatajaid saavad Maaelu Arengukava uuel programmiperioodil mõjutama mitmed täiendavad nõuded ja rakendatavad uued meetmed. Nii võib uute oluliste märksõnadena nimetada kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja taimekaitsevahendite säästliku kasutamise temaatikat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles