Kindlustus töötajate haigestumise vastu on võimalik
6. veebruar 2009, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustusfirmade hinnangul on tööandja kindlustamine töötajate haigestumise puhuks võimalik, kuid oma panuse peaks andma õiglase maksustamise näol ka riik.
Andrus Karnau käis möödunud laupäeval Postimehe veergudel välja mõtte, et kui haigusraha kaob, tuleb inimestel asuda kindlustusfirmadest ravikindlustuspoliise ostma, mille abil näiteks kurnavast haigusest paranemise aeg üle elada.
Selleks ajaks oli teada, et tasuta perioodi võidakse pikendada kolme või nelja päevani ning haigushüvitis võib langeda 80 protsendilt 50-le. Praeguse plaani järgi jääb lisaks kolmele tasuta päevale järgmise viie päeva rahaline vastutus tööandjale ja alles siis hakkab maksma haigekassa, kuid hüvitise määr jääb siiski 80 protsendile.
Eile pakkus Eesti Päevalehe andmetel nii tööandjate keskliidu esimees Tarmo Kriis kui ka ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga välja, et tööandjad võiksid end töötajate haigestumise vastu erakindlustusseltsides kindlustada ning mõttega oli nõus ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor, kes pidas seejuures tähtsaks, et riik maksudega ei karistaks.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Kristjan Niinemaa ütles Tarbija24.ee'le, et praegu pole kindlustusandjatel valmis toodet veel pakkuda.
Niinemaa arvas, et pigem võiks oma tervisega seotud riskid kindlustada töövõtja, kuid võimalik oleks pakkuda kindlustust ka tööandjale. «Hästi loogiline on see, et inimene oma terviseriskid ise ära kindlustaks. See tagaks terve motivatsiooni talle endale, et oma tervise eest hoolitseda,» rääkis Niinemaa.
Kuid kas siin ei saa tekkida olukorda, kus kindlustusmakset regulaarselt tasuv inimene tunneb, et tal ongi õigus haiguslehele jääda, kuna ta on selle eest juba kindlustusfirmale maksnud?
«Tavaliselt kindlustustooted töötavad ikka koos omavastutusega,» nentis Niinemaa. Kui suur see omavastutus peaks olema ja mille järgi seda määrama peaks, ei osanud ta veel öelda, kuid süsteemi ärakasutamise moment tekib tema sõnul kõige enam sotsialismi tingimustes, kui kõige eest tasub riik.
Tööandja kindlustamine on mõistlik, kui riik tuleb vastu
«Erakindlustus põhimõtteliselt võiks sellist asja pakkuda, küsimus on rahastamises ja küsimus on selles, kuidas see läheb maksustamisele,» ütles Ergo Kindlustuse ravikindlustuse osakonna juht Aleksei Datskovski tööandja kindlustamise kohta töötajate haigestumise vastu.
Datskovski märkis, et praegu peab tööandja kindlustuse pealt makse maksma ja see võib tähendada, et tööandjal on odavam maksta otse, mitte kindlustuse abil.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro selgitas, et kehtiva seadusandlusega polegi sellist olukorda täpselt määratletud, kuid kui tööandja kindlustaks ära enda, mitte oma töötajad, ja maksaks siis kindlustusjuhtumi ehk töötaja haigestumise korral talle kindlustuselt saadud rahast haigushüvitist, siis tõenäoliselt oleks see maksustatud tulumaksuga, aga mitte sotsmaksuga.
See, mis toimub tööandja ja kindlustuse vahel, ei ole ka praegu Oro sõnul maksustatud, kuid n-ö teist otsa, mis on tööandja ja töötaja vahel, peab veel otsustama.
Mis puudutab iseenda kindlustamist haigeksjäämise vastu, siis Datskovski sõnul pakutakse praegu enda terviseriskide kindlustamist rohkem õnnetusjuhtumi suhtes kui üldpõhjustel. «Vabatahtlik ravikindlustus on ka olemas, kuid see ei kata mitte saamata tulu, vaid ravikulud,» ütles ta.
Datskovski kinnitas, et kui riik tuleks omalt poolt maksude osas vastu, tuleks tööandja kindlustamine töötaja haigestumise suhtes kõne alla. «Just praegu tekib selline moment, kus kindlustusandjad saaksid midagi pakkuda, aga ainult koos riigiga,» ütles Datskovski.