Küülikud on üldiselt toredad ja seltsivad koduloomad, ent nende eest hoolitsemisel peab teadma mõningaid olulisi seiku, et kooselu laabuks, loom ei muutuks tigedaks või ei hakkaks näiteks juhtmeid närima.
Millised on küüliku eripärad koduloomana?
19. aprill 2012, 08:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küülikukasvataja Diana Mäe sõnul võib kodus pidada kõiki küülikuid, kuid endale lemmikut valides tuleks arvestada tõuiseärasustega. «Kõigepealt tuleks selgeks teha, kas tahetakse kääbusküülikut või suuremat küülikut,» ütles ta.
Aga ka kääbused on erinevad, näiteks lõvilakad on isepäised. «Hermeliini väikestele lastele eriti ei soovitata, kuna ta on pisikene, kipub käest maha kukkuma ja oma loomu poolest on ta natukene tõrjuv,» ütles ta.
Lastega perre sobiksid kääbusküülikutest kõige paremini pässid. «Pässid on loomu poolest hästi rahulikud, pigem flegmaatilised,» kinnitas Mägi.
Suuremad küülikud väikelastega peredesse võib-olla nii hästi ei sobi. «On inimesi, kellel on ka flandriad toas diivani peal olnud. Mõnel mehel ei ole koer ka nii suur kui teisel küülik,» rääkis ta.
«Nad on hästi rasked ja jõulised loomad, need võib-olla sobivad just pigem sellisele üksikule inimesele.» Kääbusküülikud kasvavad tavaliselt kuni kahe kiloseks, neist kõige pisem – hermeliin – aga vaid maksimaalselt 1,5 kiloseks.
Küülikut koju tuues tuleb kindlasti arvestada, et nende jaoks on puur nende kindlus. See tähendab, et esimesed neli-viis päeva tuleks loomakest hoida ainult puuris. «Sellest kujunebki siis koht, kus ta hakkab häda tegema, kus ta magab, puhkab ja sööb,» selgitas Mägi. «Esimesed päevad on see aeg, kus ta kohaneb uute lõhnade, helide ja keskkonnaga.»
Kui esimesed päevad möödas, tuleks puuriuks lahti teha ning lasta küülikul ise välja tulla ning uut elukohta uudistada. «Kui ta on oma ümbrusega kohanenud, ja kui inimesed on ise kodus, siis vahepeal lastagi tal ringi joosta ja võtta teda pereliikmena. Küülik on võrreldes kassiga rohkem seltsiv,» kirjeldas Mägi.
Puurist välja tõsta ei tohi
Kindel reegel on ka see, et küülikut ei tohi mitte kunagi ise puurist välja tõsta. «Siis tal ei ole mitte kuskil ühtegi varjulist kohta, kus ta saaks ennast turvaliselt tunda,» rääkis ta. «Siis võib küülik muutuda agressiivseks. Tal on vaja sellist nurka, kus ta saab olla ja kus keegi teda ei tülita.»
Mägi lisas, et puuri tagasi võib looma tõsta igal ajal. «Kui aga näiteks puuri puhastada, siis kindlasti teha seda siis, kui ta on sealt väljas,» soovitas ta.
Mägi selgitas, et küülikuid on ka võimalik treenida ning nad õpivad ära lihtsamad käsklused – nad reageerivad näiteks käsklusele «ei» või oma nimele. «Ja nad õpivad väga ilusti ära ka potil käimise, aga selle reegel ongi see, et kui loom võetakse, siis kindlasti esimesed neli-viis päeva tuleks teda hoida oma puuris,» möönis ta.
Kasvandusest küülikut tuues tuleks paluda koju kaasa veidi sööta, millega loom on harjunud, et kodus uuele toidule üleminek sujuks ilma kõhuprobleemideta. Samuti tuleks kasvatajalt uurida, kas küülik on varem saanud värsket toitu või mitte.
«Paljudes suurtes kasvatustes ei pruugi loomad olla värsket saanud ja kui talle hakata kohe palju värsket andma, siis võib kõhu lahti lüüa. Värskega tuleb harjutada tasa ja targu, siis on üleminek lihtne, loom harjub ja ei juhtu midagi,» selgitas Mägi ja lisas, et raskekujuline kõhulahtisus võib küülikule lausa eluohtlik olla.
Küülikukasvataja kinnitas, et küülikule tohib anda vaid mahedalt kasvatatud köögivilju, kuna looma organism ei suuda nitraate väljutada ja nende ülekülluse tagajärjel võib ka täiesti terve loom ära surra.
«Kui peres on palju liikmeid, siis loomale peavad süüa andma kõik. Muidu tekib loomal tunne, et üks inimene hoolitseb tema eest, ja ta muutub selle inimese suhtes kaitsvaks. Ta võib välja näidata armukadedust teiste inimeste suhtes, kui nad näiteks istuvad tema lähedal,» selgitas küülikukasvataja.
Steriliseerimine
Steriliseerimisest rääkides ütles Mägi, et isased küülikud võivad hakata märgistama oma territooriumi ja emased võivad muutuda tigedaks, mille vastu aga mõlemal puhul aitab looma suguvõimetuks tegemine.
«Emast ei peaks koheselt steriliseerima, aga seda võiks teha siis, kui on märgid, et ta on muutunud agressiivseks,» ütles kasvataja.
Et küülik ei hakkaks kodus igavusest suvalisi asju närima, tuleks leida talle tegevust. Ühe mänguasjana võiks kasutada toidupalli, mida taga ajades loom palukesi kätte saab ja millest saab tõenäoliselt üks tema meelisajaviidetest.
Vaktsineerimine
Ka kodus elavaid küülikuid tuleb naise sõnul kindlasti vaktsineerida. Kindalasti tuleb teha kaks vaktsiini – viirusliku verejooksu ja müksomatoosi vastu. Isegi juhul, kui küülik üldse väljas ei käi.
«Nii või naa on meil suviti kärbsed ja sääsed toas, ja seda võib ka jalgadega tuppa tuua. Need on kaks asja, mille vastu tuleb kindlasti vaktsineerida, ülejäänud ei ole vajalikud. Ülejäänud haigused on kõik tingitud pidamistingimustest,» selgitas Mägi.
«Teiste loomadega saab küülik ilusti läbi, oluline on vaid see, et neid ei tohi kunagi jätta omapead. Loomad tahavad saada alguses natuke tutvumisaega, aga probleeme ei tohiks tekkida,» ütles Mägi.
Kindlasti aga tuleb silmas pidada eri soos küülikut ja kassi paaritumisajal. «Emma-kumma indlemise ajal tuleks nad lahus hoida, sest nad kipuvad üksteist paaritama. Sellest ei tule küll midagi välja, aga et teine ei tunneks ennast ahistatuna,» selgitas naine.
Pikk mälu
Juhul, kui küülik on teinud midagi lubamatut, tuleks teda karistada teolt tabades, mitte hiljem. «Kui hiljaks jääda, siis ta enam ei tea täpselt, mille eest,» nentis küülikukasvataja.
Lisaks tuleb Mäe sõnul arvestada sellega, et küülikutel on pikk mälu – kui talle haiget teha või ülekohtune olla, siis nad jätavad selle meelde ja on edaspidi umbusaldavad. Ja kui küülikut karistada põhjendamatult, võivad nad näiteks sobimatusse kohta pissimisega kätte maksta.
Küülikut lemmikloomaks võttes rõhutas küülikukasvataja, et kindlasti tuleb lemmiklooma valimisel arvestada sellega, et ta elab 8-12-aastaseks: «Sellega peab arvestama, et ta ei ole ainult lühiajaline nagu hamster, ta on ikkagi osa sinu elust väga pikka aega.»
Lemmikloomadeks mõeldud küüliku hind on keskmiselt 30-35 eurot. Üleüldisel määrab aga küüliku hinna tema värv ja tõug – mida haruldasem, seda kallim. Erilisemad isendid võivad maksta ka 120 eurot.