Kolmes Eesti perearstikeskuses toimunud uuring näitas, et enamik patsiente on nende töökorralduse ja teeninduse tasemega rahul.
Enamik patsiente on perearstikeskustega rahul
19. aprill 2012, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstide seltsi juhatuse esimehe Diana Ingeraineni sõnul näitas tema juhitavas Järveotsa perearstikeskuses tehtud küsitlus, et patsiente huvitab vähem ruumide seisukord ja rohkem see, kuidas personal neisse suhtub. Nimelt käib selle perearstikeskuse kasutuses olevas endises Õismäe polikliiniku hoones juba mõnda aeg remont, kuid see ei näi külastajaid häirivat.
Küsitletud 303 inimesest teatas 275, et neid on arstikeskuses koheldud alati lugupidavalt, mis on Ingeraineni hinnangul väga hea tulemus. Sellest johtuvalt ei soovinud tervelt 286 inimest 303st ka perearstikeskuse töös midagi muuta.
Samas soovinuks E-tervise käivitamise juures olnud tohter, et perearstikeskuse kodulehe külastajaid olnuks rohkem kui küsitluse antud 54 protsenti. Pealegi vaatasid needki põhiliselt lahtiolekuaegu ja arstide-õdede nimesid. Edaspidi kavatseb Järveotsa hakata ka inimesi vastuvõtule kirja panema kodulehe kaudu.
Enamik ehk 246 inimest kinnitas, et on Järveotsa perearstikeskusest alati abi saanud ja 47 oli saanud seda enamasti. Tervist edendava info saajaid oli mõnevõrra vähem, millest Ingerainen tegi järelduse, et ainult voldikute jagamisest ei piisa - vaja on, et pereõed rohkem inimesi nõustaksid ja selgitusi jagaks.
Linnamõisa perearstikeskuses tehtud samalaadses uuringus osales 195 patsienti. Sealse töökorraldusega oli väga rahul 56 protsenti vastanuist ja enamasti rahul 43 protsenti, mis teeb kokku väga hea tulemuse. 86 protsenti kinnitas, et neid on alati lugupidavalt koheldud, ülejäänute meelest on seda tehtud enamasti.
73 protsenti küsitlusele vastanuist ütles, et on saanud alati arusaadavalt infot oma tervise, uuringute ja ravi kohta, 26 protsenti oli seda saanud enamasti ja vaid kaks inimest avaldas rahulolematust. 86 protsenti küsimustiku täitnud Linnamõisa perearstikeskuse patsientidest ei soovinud midagi muuta ja 14 protsenti soovis muutusi, kuid ei täpsustanud, milliseid.
Linnamõisa pereõe Lilli Grossi sõnul tekitas patsientides rahulolematust varasema perearsti kõnetunni ärajätmine. Kui varem said patsiendid teatud ajal ise perearstile helistada, siis nüüd kõne registreeritakse ja tohter helistab ise tagasi. Mõned patsiendid soovisid ka lahtiolekuaja pikendamist õhtul kella kaheksa või koguni kümneni.
Merekivi perearstikeskuse küsitluses oli lisaküsimus ägeda haiguse korral esmase nõu ja abi saamise kohta, millele vastas 97,6 protsenti positiivselt. Pereõde Katrin Poom ütles, et tal on hea meel, et telefoni teel on saadud enamikul juhtudel inimesed ära nõustatud. Kodulehte oli külastanud veidi üle poole vastanuist ja see näitaja võiks tema hinnangul parem olla.
71 protsenti vastanuist ütles, et on käinud ka pereõe visiidil. «Samas küsisid mõned, kes see veel on,» lausus Poom.
Kõrvuti ohtra kiitusega jagus vastajail kriitikanooli vastuvõtuaegadest kinnipidamise ja telefoni teel arsti kättesaadavuse kohta. Kuna üks vastajaist leidis, et registreerimislaua info pole piisavalt konfidentsiaalne, tahab perearstikeskus sellele rohkem tähelepanu pöörata.