Kagueestlased eelistavad kanistrikütust
20. aprill 2012, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlvamaal mööda Värska asulat jalutades näeb enamiku sõiduautode kütusepaagi korkide all nn valamisjälge ja pole kahtlustki, et nad kasutavad Venemaalt toodud bensiini või diislit. Aga kas aktsiisikauba sisseveo piiramine tooks endaga kaasa sotsiaalse katastroofi? Pigem ei.
Samas libastub vestluses ajakirjanikuga isegi Värska vallavanem Raul Kudre, kes tunnistab, et tedagi on haaranud täiesti inimlik kiusatus osta odavamat kütust. Kõik kohalikud teavad ju, kus ja kes müüvad alevikus Venemaalt toodud diislit ja bensiini.
«Olen ise ka vahepeal mõelnud, et... Kui kütte hind viskas jälle üle 1,5 euro, siis ma mõtlesin, et ühe euroga (kohalik väljamüügihind – N. N.) saab kütet, ja kui ma võtan 50 liitrit, siis, kurat, 25 eurot võidaks ju,» räägib vallavanem.
Lexusele ei sobi
Maapiirkondades elavad inimesed on praktilised, tunnistab Kudre. Isegi fotograaf teeb peas omi kalkulatsioone ja leiab, et kui tema oleks värskalane, siis...
Värska Mahta Kütuse tankla mõjub kõige selle taustal nagu Lutsu huumoripreemia laureaat. Ometi tankis Riho Leopard siin kolmapäeva pärastlõunal oma uuemat sorti Lexust.
Tanklamüüja Tiina Kuhi ütleski, et uute bensiiniautode omanikud tangivad kõik kohalikus tanklas. Nemad ei taha oma masinaid Vene kütusega rikkuda. Lisaks tangivad kohapeal igasugu ametiasutused ja firmad, kes ei saa endale lubada kahtlasevõitu äridotatsioone.
Lexuse omanik Leopard tunnistas, et Vene bensiin võib auto ära lõhkuda. «Aga ka Vene diisel on sageli paras solk – vahendajad on vahel ja kütust solgitakse,» ütles ta.
Aga elu on elu, ja Kuhi arvab, et kümnest Värska elanikust heal juhul kaks ostab oma autole toitu kodumaiste hindadega. Kas Eestis on kedagi, kes ei kirjuta alla tanklamüüja Kuhi väitele, et autokütus on praegu üle mõistuse kallis?
Aga kuidas on Värskas lood viina ja sigarettidega? Kohaliku A&O poe juhataja Keiu Palumaa loodab suure erandina südamest, et plaan piirata aktsiisikauba sissevedu ühele korrale nädalas saab teoks.
«Kindlasti läheks paremaks,» rõõmustas ta. «Osa suitsuostjaid on juba tagasi tulnud, sest nüüd lubatakse tuua üle ainult kaks pakki, aga eks ole ka neid salavedajaid, kes toovad rohkem.»
Riigiviinaäri ei lähe Värska poes ka sugugi nii hästi nagu kaugemal sisemaal. «On ainult teatud margid, mida ostetakse,» tunnistas Palumaa.
Värska aleviku peal kohalikega vesteldes selgus siiski, et aktsiisikauba üleveo keelamine valmistab suurt muret.
«Kui meil ei oleks nii kallis kütus, ei läheks keegi Venemaalt tooma,» ütles üks tundmatuks jääda sooviv proua. «Miks see peab meil nii kallis olema? Kui on vaja, eks inimene ostab ikka Venemaalt natuke odavamalt.»
Aidake äärealasid
Aita Lode ja Valeri Labe tulid parajasti poest ning hakkasid astuma oma Volkswagen Passatisse, aga tegu on sedaani, mitte universaalkerega sõidukiga, millel on märksa suurem kütusepaak.
Lode jutu järgi on Venemaalt toodud kraam siiski paljude inimeste sissetulekuallikas. «Las Eesti riik loob äärealade inimestele paremaid võimalusi hakkama saada, siis kaob vast ka aktsiisikauba sissevedu,» lausus ta.
Labe lisas, et tema oma autos Vene bensiini ei kasuta. «Mul läks auto katalüsaator sellepärast läbi,» rääkis mees. Aga oma traktorile on ta võtnud Vene diislit ja sellel pole häda midagi.
Labe kinnitusel on aktsiisikaubaäri päris paljudele oluline sissetulekuallikas. Lode täpsustas, et vanapapide ja -mammide jaoks on ka viina ja sigarettide ülevedu oluline pensionilisa.
Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna juhataja Toomas Raat ütles, et ööpäevas ületab Luhamaal ja Koidulas piiri 450–500 sõidukit ja neist tervelt pooled käivad Venemaal sagedamini kui neli korda nädalas. Sellise intervalliga jääb muu töö jaoks aega üsna kasinalt.
Rekordiks on Raadi sõnul lausa 14 korda nädalas ehk kaks korda päevas. Tõsi, Luhamaa autoga ületajatest enamik on praegu lätlased, sest Läti riik pani aktsiisikauba üleveole karmid piirangud ja sestap püüavad lõunanaabrid jätkata oma äri Eesti kaudu.
Laias laastus võibki väita, et kagupiiril on aktsiisikauba vedu peamine sissetulekuallikas vähemalt paarisaja eestlase jaoks. Aktsiisiärist sõltuvate taga on aga ka perekonnad, mis võiks kergitada otseselt aktsiisikaubandusest sõltujate hulga kuni poole tuhandeni.
Riigikogulase palk
Võrumaal Misso vallas asuva Luhamaa piiripunkti ülemkonstaabel Imre Säre elab ise samuti piiriäärses Vastseliina vallas. Ka tema hinnangul tuleks vahet teha neil kohalikel inimestel, kes äritsevad kütusega, ja neil, kes toovad kütust enda tarbeks.
«Kõige suurem osa ostab endale lihtsalt odavamat kütust – säärasest tegevusest on sõltuv enamik siinkandi inimestest,» rääkis ta.
Säre sõnul ei piirdu kütuse järel käimine üksnes piiriäärsete valdadega.
«Palju käib Valga, Võru ja ka Tartu inimesi,» selgitas ta. «Vastseliina vallas on ehk kümmekond sellist perekonda, kelle kogu sissetulek tuleb aktsiisikaubandusest. Tavaliselt on inimestel siiski ka mingi põhitöö.»
Säre ütles, et leidub ka selliseid ärimehi, kes on ostnud endale autosid kokku ja palganud neile autojuhid. Tema sõnul on ühel Valga ettevõtjal ostetud kütuse üleveoks viis-kuus suuremat Ameerika mikrobussi.
«Sellel mehel on juba väga tõsine sissetulek ja kuu kasum võib ulatuda riigikogu liikme palga kanti,» rääkis ülemkonstaabel.
Säre hinnangul ei süvendaks aktsiisikaupade veo piiramine ühele korrale nädalas oluliselt Kagu-Eesti sotsiaalprobleeme.
«Kellelegi see katastroofiliselt ei mõjuks,» lausus ta. «Küll aga hoiab kogu see Lõuna-Eesti kant kokku selle pealt, et nad tarvitavad Vene kütust, alkoholi ja sigarette ning sestap on ka kulud väiksemad. Seoses kavandatavate muudatustega jääks ju inimestele alles võimalus käia kord nädalas Venemaal enda tarbeks kauba järel.»
1500 elanikuga Värska vallavanema Raul Kudre hinnangul on aktsiisikauba sissevedu ainus sissetulek käputäiele inimestele. Selliseid tegelasi on tema arvates vast kümmekond.
Kommentaarid
Toomas Raat
Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna juhataja
Luhamaa ja Koidula piiripunkte ületab ööpäevas 450–500 sõidukit, neist 50 protsenti sõidavad üle piiri tihemini kui neli korda nädalas. Markantseim juhtum on 14 korda nädalas. Enamasti on tegu kütuseveoga.
Kui sigarette tohib tuua üle piiri kaks pakki päevas, siis kütusega otsest piirangut ei ole. Tollile jäävad sagedasemad ülekäijad küll silma, aga praegu veel pole otsest võimalust sekkumiseks.
Maksu- ja tolliamet on teinud ka rahandusministeeriumile oma ettepanekud olukorra muutmiseks seaduste muutmise abil.
Voldemar Linno
Narva tollipunkti juhataja
Keskmiselt on meil 216 piiriületajat tunnis. Aktiivne piiri ületamine ei lakka ka öösel. Kiiremad jõuavad teha suisa neli sisenemist kahe tunni jooksul. Keskmine jalgsi piiri ületaja on Narvas valdavalt vähekindlustatud perest, töötu, krooniline võlgnik, narkomaan.