Sellel nädalal registreeriti Lätis epideemiana leviva A-hepatiidi juhtum ka Eesti külje all asuvas Valkas, tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari hinnangul meid massiline haigestumine esialgu siiski ei ähvarda.
Hirmu külvav hepatiiditont leiab Eestis soodsa pinnase
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A-hepatiidi ehk kollatõve puhang on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. Kui reaalne on võimalus, et epideemia vallandub ka Eestis?
Eestiga piirnevates Läti piirkondades ei ole esinenud palju haigusjuhte, Valkas on registreeritud siiani üks juhtum. Jutt, nagu liiguks A-hepatiit praegu Eesti poole, ei vasta tõele. Haigus levib eelkõige Riia linnas, selle lähiümbruses, Jurmalas ning riigi idapiiril.
Kuid soodustegurid, mis Lätis ulatusliku haigestumise põhjustasid, on meil Eestis täiesti olemas. Need on süstivad narkomaanid, kindel asotsiaalide kiht ja haiguse võimalik levik toitlustusasutuste kaudu.
Mida saab tavainimene haiguse vältimiseks ette võtta?
Need, kes riskipiirkondadesse ei reisi, peavad praegu lihtsalt väga hoolega käsi pesema. Sellest piisab. A-hepatiidi riskiriikidesse reisijad peaksid ennast vaktsineerima vähemalt kaks nädalat enne reisi. Riskiriigid on eeskätt Läti ja Egiptus, harvem Maroko ning Tuneesia.
Möödunud aastal toodi üks kollatõve juhtum sisse Lõuna-Aafrikast. Samuti soovitaksin vaktsineerida enne Ukrainasse, Venemaale ja Indiasse sõitu.
Kui palju maksab vaktsineerimine?
Esimene A-hepatiidi vaktsiin maksab 550 krooni ja kaitseb vähemalt aasta. Teine süst tuleb teha 12–18 kuu pärast ning siis on kaitse paariks aastakümneks olemas. Kokku tuleb maksta 1100 krooni.
Kui kalliks läheb võimalik haiguspuhang riigile?
Lätlased ei tegelegi sellise arvestusega veel, sest epideemia kulgeb rahumeeli edasi. Arvestades, et haigestunute arv läheneb seal juba 3800-le, läheb inimeste ravi maksma sünge summa.
Millised meetmed on Eesti kasutusele võtnud, et Läti olukord ei korduks?
Jälgime Lätis toimuvat ja ka tervet Euroopa Liitu, sest ka Tšehhis ja Slovakkias on olnud 2008. aastal puhanguid. Muuks praegu vajadus puudub. Samas peab Eestil olema võimalus kiiresti osta vaktsiini. Kui meil oleks haiguspuhang ning riik otsustaks inimesi vaktsineerida, saaks säästa tohutul hulgal raviraha. Vaktsineerimine on võrratult odavam kui haiguse ravimine.
Kui raske haigusega on tegemist?
See on maksapõletik. Kuna maks on elutähtis organ, ei ole see kerge haigus ning inimene vajab haiglaravi. Kuid tüsistused ja surmaga lõppevad juhud on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused.
Kuidas haigus levib?
Seda võib nimetada nn mustade käte haiguseks, sest viirus kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.
Kui pikk on haiguse peiteperiood?
Läti värske kogemuse andmetel on peiteperiood 30–50 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad gripi omadega. Sellel perioodil on inimene nakkusohtlik. Ohtlik periood möödub siis, kui tekivad maksapõletiku tunnused – naha ja limaskestade kollasus.