Meestearst Olav Poolamets kirjutab aripaev.ee's, et meeste depressiooni on raske ära tunda, sest igal inimesel on masendusele erinev reaktsioon: kes muutub vaikseks, kes jutukaks, mõni kiuslikuks, mõni aga vaatab alkoholi poole.
Poolamets: meeste depressiooni on raske ära tunda
13. veebruar 2009, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolametsa sõnul võib ka koolis väga edukas laps sattuda depressiooni, sest tahab vanematele heameelt teha, kuid ei suuda, ning nii on ka firmajuhiga, kes võib ühel hetkel tunda, et ei vasta enam ideaalile - seetõttu vajab igaüks sõltumata positsioonist toetust.
Meestearst tõi näite Soome lama ajast, kus ühe suure lennukompanii juht koondati ning samal ajal sai pangast koondamisteate tema naine: mees hakkas hommikuti tööle ajalehe jagajana, naine aga õppis arvutispetsialistiks, maja andsid nad rendile ühele saatkonnale, kuid kümmekond aastat hiljem edutati mees sama ajalehe osakonnajuhatajaks, naine aga koolitab välja uusi arvutispetsialiste ning majagi said nad lõpuks tagasi.
Poolametsa sõnul on ka Eestil selliseid eeskujusid vaja, kriisi läbi teinud inimesed on õpetajaks teistele - kriis on võimalus arenguks uuele tasemele.
«Käega õlale patsutamine, hea sõna ja vastastikune hoolimine lihtsates asjades on asendamatud, vajadusel tuleb hädas sõber aidata asjatundja juurde või üheskoos midagi arendavat ette võtta,» kirjeldas Poolamets, millest raskel ajal võiks abi olla ning lisas, et kui igal inimesel on siin elus sillad - kellel lapsed, kellel pere, kellel sõbrad, kellel hobid, vanemad jne - siis meeste puhul on tähtis, et neid sildu oleks erinevaid.