Kui kasvuhoone on sügisel jäänu korrastamata, tuleks see töö kevadel kindlasti ette võtta. Eesti Maaülikooli aianduse osakonna lektori Priit Põldma sõnul peaks kasvuhoonet desinfitseerima ja mulda värskendama.
Nõuanded kasvuhoone kevadiseks hoolduseks ja desinfitseerimiseks
26. aprill 2012, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kel jäi sügisel maa ümber kaevamata või freesimata, sel tuleb see töö ära teha kevadel,» ütles ta. «Samamoodi, kui kasvuhoone jäi eelmise aasta taimejäänustest näiteks puhastamata, siis tuleb ka see ilmtingimata ära teha.»
Kõige paremate desinfitseerimisvahenditena soovitas aianduslektor kasutada õrnlillat kaaliumpermanganaadi lahust klaaside pesemiseks ning väävlisuitsu.
Väävlisuits peletab haigusi
Põldma ütles, et on kuulnud ka klaaside pesemisest Fairi nõudepesuvahendiga, ent seda ta soovitada ei tihanud, kuna puudub info, kuivõrd Fairi seeneeoseid ja muid haigustekitajaid hävitab. Samas, midagi hullu nõudepesuvahendiga pesemisel ka juhtuda ei tohiks.
«Ega me mulda ei loputa selle Fairiga ja kui natukene mõni tilk pudeneb sinna serva äärde, siis ega see midagi hullu ju tee,» nentis Põldma. Hortese klienditeenindaja soovitas ühe variandina kasutada klaaside pesemiseks rohelise seebi lahust.
Põldma õpetas, kuidas väävlit põletama peaks. «Pannakse uksed, aknad ja pilud kõik ilusti kinni, siis metallalusele väävlitükk, sellele tuli otsa ja siis ta tossab seal,» juhendas ta. «See desinfitseerib väga edukalt kasvuhoonet, aga ka hoidlat.»
Eriti tõhus on väävlitoss seetõttu, et kui kasvuhoonel on puitkarkass, siis võivad seeneeosed olla ka puidukiudude vahel. Lahusega on neid sealt maha pesta peaaegu võimatu, ent suits tungib sinna suurepäraselt.
«Lihtsalt suitsuga tossutamine või lõkke tegemine ei aita,» kinnitas Põldma. Väävliga suitsetamise puhul on oluline ka see, et õues peaks olema minimaalselt kümme soojakraadi – niimoodi töötab toss kõige tõhusamalt.
Täielik mulla vahetamine pole Põldma sõnul ilmtingimata vajalik, pigem tuleb juurde tuua värsket komposti ja pinnas läbi kaevata. «Kui aga eelmisel aastal olid taimed ikkagi haiged, tuleks pindmine 10–15-sentimeetrine kiht välja vahetada,» soovitas ta. Seeneeosed elavad ka Eesti pakaselise talve mullas ilusti üle.
Jälgida tuleb ka, millist komposti kasvuhoonesse viia. «Kui kompost on halvasti tehtud, võite endale tohutul hulgal umbrohuseemneid kasvuhoonesse tuua, mis seal siis ilusti kasvama hakkavad nagu muru,» selgitas Põldma. «Ja põhimõtteliselt võite tuua ka haigusi. Kui komposti on pandud haigeid taimi ja see pole korralikult tehtud, siis need säilivad seal.»
Mulla värskendamiseks võib kasutada ka kasvuturvast, ent see pole Põldma väitel kõige parem lahendus, kuna pideval turvase lisamisel hakkab too lagunema. Loomulikult võib kasutada ka tavalist aiamulda, ent komposti soovitab aianduse lektor just seetõttu, et see sisaldab toitaineid oluliselt rohkem kui tavaline põllumuld.
«Tegelikult võiksid sellised puhastamised ja asjad olla tehtud juba sügisel, et kevadel saaks lihtsalt lisada värske komposti, korra läbi kaevata või freesida ja olekski kõik. Kui aga pesemine ja gaasitamine sügisel tegemata jäid, tuleb seda kevadel teha,» lisas ta.
Aianduskeskuse Hansaplant nõuanderubriigist leiab näpunäiteid ja soovitusi eri tüüpi kasvuhoonete korrastamiseks. Näiteks plastist kattematerjale ei tohi mingil juhul küürida jäikade harjade või teraskiust käsnaga. Survepesu puhul tuleks aga arvesta vee surve tugevuse ja klaaside vastupidavusega.
Keskkonnasõbralikud vahendid
Kui klaasi kasutamisel pole piiranguid, siis kilekasvuhoone puhul vajavad kiled väljavahetamist umbes iga viie aasta tagant. Plastplaatidele annab aga tootja tavaliselt kümneaastase garantii. Plastplaadid tuleb välja vahetada, kui need ei lase enam piisavalt valgust läbi või on kahjustada saanud.
Puitkonstruktsioonide eluea pikendamiseks tasub neid aeg-ajalt keskkonnasõbralike puidukaitsevahenditega pintselda. Välja peaks vahetama mädanema kippuvad ja katkised osad – eriti need, mis on maapinna lähedal. Alumiiniumkonstruktsioon tavaliselt erilist hooldust ei vaja, küll aga tuleks seda vastavalt vajadusele aeg-ajalt puhastada.
Kasvuhoone vundamendil kasvava sambla peaks tugeva harjaga eemaldama ning vajadusel vundamendi ka rohelise seebi lahusega üle pesema.