Praegu on parim aeg tervist turgutada väge täis taimedega, mis kasvavad puhtas looduses – põllupeenral, metsaserval või aianurgas. Milliseid neist kasutada, räägivad proviisor Ain Raal, fütoterapeut Tiiu Väinsaar ja taimetark Mercedes Merimaa.
Elujõudu (umb)rohuaiast
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
6. mai 2012, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas kevadel loodusest vitamiine saada, selle kohta liigub rahva seas mitmeid müüte. Muu hulgas usutakse, et üks nurmenukuleht sisaldab täiskasvanule päevas vajaliku koguse C-vitamiini.
Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi dotsendi Ain Raali sõnul kinnitavad nende laborites tehtud uuringud, et värsked nurmenukulehed ja -õied on väga head C-vitamiini allikad, kui kasutada neid kohe pärast korjamist salatis vm või panna sügavkülma. Kui aga nurmenukud ära kuivatada, on neis kolme kuu pärast alles vaid alla kümnendiku C-vitamiini kogusest.
«Üks värske nurmenukuleht päevast C-vitamiini vajadust siiski ei kata – mis sest, et seda on neis kuus korda rohkem kui näiteks kuivatatud kibuvitsamarjades –, vitamiinivajaduse rahuldamiseks tuleks lehti süüa vähemalt paarkümmend,» võtab teadlane uuringu tulemused kokku.
Taimetark Mercedes Merimaa soovitab kevadel iga päev valmistada mineraalainetest pakatavatest noortest naadi-, nurmenuku-, raudrohu-, võilille- ja hapuoblikalehtedest (sega)salatit. «Salatikastmes peab aga alati olema kolm koostisainet: magus ehk suhkur või mesi, hapu ehk sidruni- või ebaküdooniamahl või sidrunihape, ning õli,» selgitab Merimaa. «Selline kooslus, kuhu tasub lisada veel pipart, maitsestab rohelise suupärasemaks ja aitab salatit kergemini seedida.»
Kui naat sisaldab rohkelt mineraalaineid ja nurmenukk C-vitamiini, siis raudrohi ja hapuoblikas on head verepuhastajad, võilill aga sapi ja maksa tegevuse toetaja. «Võilillelehed sobivad salatiks, marineeritud õienupud, mille maitse meenutab pisut kapparit, niisama suupisteks, ja juurtest saab valmistada võilillekohvi,» räägib tervislike taimetoitude propageerija Merimaa.
«Varakevadise kõrvenõgese lehed on tänu ohtrale vitamiini- ja mineraalainete sisaldusele mõjusad üldtugevdajad. Enne tarvitamist tuleb kõrvenõgeselehti hoida veidi aega kuumas vees, pärast seda võib neid kasutada supis, kotletitainas, kastmetes, tainastes vm.»
Pärast õrnas soolvees keetmist muutuvad ka põldrõika noored lehed ja õisikud üliheaks ning meenutavad koos võikastmega pakkudes natuke sparglit.
Et Põhja-Eestis on loodus Lõuna-Eestist paar nädalat taga, tuleb tuulepealsete rannikualade elanikel nurmenukulehtede ja raudrohu söömiskõlblikuks sirgumist veel veidi oodata. Naat, nõges ja võilill kõlbavad aga juba tarvitada, nendib fütoterapeut Tiiu Väinsaar ja lisab, et näiteks kasvuhoones juba tõusnud vesihein on hea diureetik, nahapuhastaja ja allergiarohi.
Noort värsket vesiheina võib süüa suvi läbi. Kelle aias aga kasvab mesiputk, on õnnega koos – tegu on väga maitsva ja mahlase salatitaimega, mis teeb head meie seedimisele ja on eriti kasulik diabeetikuile.
«Puhtast loodusest korjatud värsketest taimedest valmistatud road rikastavad toidusedelit ja turgutavad enesetunnet,» ärgitab Väinsaar (ravim)taimemaailmaga tutvust tegema.