Juba teist aastat järjest on minu kevadekuulutajateks mitte kuldnokad ega esimesed mullast pea välja pistnud võrsed, vaid hoopis imepisikesed valged putukad palmipuu potis.
Potiblogi: nuhtlus nimega hooghännalised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal ei vaevanud ma nende pärast kuigi palju pead, sest mul oli niikuinii plaanis palm ümber istutada. Kui need millimeetri või paari pikkused sibajad sel aastal jälle platsis olid, võttis ikka pead kratsima küll.
Eelkõige seetõttu, et aastaga on see palm tublisti suuremaks kasvanud ja plaanisin järgida ühe aianduspoe töötaja näpunäidet, et alati ei pea kevadel potililli suuremasse potti ümber istutama, selle võib jätta ka tegemata, eriti siis, kui soovid taime kasvu pisut piirata. Teiseks räägitakse nõuandesaadetes ja -artiklites tavaliselt selliste taimekahjuritega võitlemisest, kes elavad taime lehtedel, mullaputukatest pole eriti juttu olnud.
Mõtlesin ise ja konsulteerisin vanemate-targematega ning proovisin siis nendest sibajatest lahti saada rohelise seebi lahusega kastes ja tuhaga. Ei miskit. Elu potis jätkus sama hooga.
Siis tippisin Google'i otsimootorisse «mullaputukad» ja uskuge või mitte, selle ebamäärase termini kaudu jõudsingi lahenduseni. Sain teada, et ma pole ainuke maailmas, keda need pisikesed sibajad kimbutavad ja et neid sibajaid nimetatakse hooghännalisteks ja et need on tegelikult väga kasulikud putukad teadlaste jaoks, sest näitavad mulla tervist. Aga mis kõige olulisem, sain teada, et lillepotis aitab neist lahti saada tubakapuru.
Aianduskaupluses on tubakapuru täiesti olemas, väike kotike maksab ligi kaks eurot. Koju jõudes valasin helde käega pool kotikest palmipoti mullale nii, et see oli täiesti kaetud. Kohe ei juhtunud midagi – minu valged kevadekuulutajad tegutsesid edasi. Kui ma järgmisel päeval potimulda uurisin, oli vaikus. Seega, kelle toalillede potis toimub samasugune elu, siis proovige kindlasti tubakapuru!
Potiblogi rõduaias on tänaseni suhteliselt vaikne olnud. Ainuke suurem tegu on olnud melissipõõsa istutamine. Lugesin hiljuti kuskilt, et kuigi rõduaeda tahetakse panna igasuguseid poppe ürte, siis paljud neist jäävad rõdupottides siiski kiratsema.
Üks ürtidest, mis rõduaiaski hästi kasvab, pidi olema meliss. Otsustasin, et teen sel aastal proovi. Ema koduaias on melissitaimedest suve edenedes kasvanud lopsakas ja hästi lõhnav põõsas. Ehk õnnestub midagi sellist luua ka Lasnamäe kortermaja rõdule.