Puhkus tuleks plaani võtta varakult
7. mai 2012, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhkuseplaane tehes tuleks arvestada kogu pere vajaduste ja soovidega, kuid kindlasti ka pere rahaliste võimalustega. Koolilaste suvevaheaja sisustamine tuleks samuti juba praegu läbi mõelda, et vajalikud summad pere eelarves ikka olemas oleks.
«Mida varem võimalikult täpne puhkuseplaan paigas on, seda enam saab puhkuse ajaks koguda ja kogu üritus ei tuuluta hirmsasti pere rahakotti, nõnda et pärast peaks kuu aega ainult makaronidest toituma,» möönis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
Aegsasti planeerides jõuab maad kuulata ka reisiseltskonna asjus – seltsis on segasem ning enamasti ka soodsam. Üürida sõpradega koos maja mõnes Vahemere-äärses riigis, ühiselt kokata ja autot-mikrobussi rentida on sageli perepuhkusest tunduvalt soodsam. Sama kehtib Eesti-siseste reiside puhul – sõpradega mitme peale on maamaja või korterit Pärnus-Haapsalus suveks palju odavam üürida.
Soodsam broneering
Sägi sõnul oleks tegelikult tark välisreisi sihtkoht ja aeg juba aasta algul paika panna. Varem broneerides on ka reisipaketid soodsamad ning omal käel reisides saab varase otsuse korral otsida võimalikult odavaid sõidu- ja ööbimispakkumisi.
Reisi eelarvet on interneti abiga üldjoontes küllalt kerge paika panna. Tark on lisaks transpordikulule sihtriiki välja arvutada vajalik päevaraha ja see siis reisipäevadega korrutada.
«Nii õnnestub ülekulutamist vältida, kuna teate, palju kuluraha on,» nentis teabekeskuse juhataja. «Veebist tuleks sihtriigi hinnatasemete kohta võimalikult palju infot otsida. Mõnel juhul võib küll sõit olla kallis, kuid näiteks elamine Eestistki palju odavam (Aasia riigid). Võib aga juhtuda ka vastupidi – et taskukohased lennupiletid soetanut ootavad paraku kopsakad elamiskulud. Viimane kehtib näiteks enamiku Lääne-Euroopa riikide puhul,» selgitas ta.
Punktist A punkti B
Vajamineva päevaraha suurus sõltub ennekõike sellest, kui palju maksavad ööbimine ja toit, ent arvesse tuleks võtta ka lõbustusi-väljasõite. «Kui lähete paketireisile, pakuvad reisikorraldajad enamasti mitmeid ekskursioone. Samalaadseid väljasõite saab aga teinekord soodsamalt osta hoopis kohalikest reisibüroodest,» möönis Sägi.
Ta lisas, et alati tuleb hoolega jälgida, kas pakutav teenus on ikka kvaliteetne, ning tänavanurgalt ekskursiooni tellides jääb risk kvaliteedis pettuda. «Kodutöö käigus saab interneti abiga selgeks teha ka selle, milliseid vaatamisväärsusi külastada plaanite ja palju maksavad nende piletid. Samuti leiate infot selle kohta, kuhu on pilet mõistlik internetist ette osta, et vältida kohapealset kõrgemat hinda või kilomeetripikkust ootejärjekorda,» soovitas Sägi.
Meeles tasub pidada, et kooliealised lapsed hangiksid kindlasti enne reisi rahvusvahelise õpilaspileti ISIC, kuna sellega väga paljudes riikides just vaatamisväärsuste-muuseumide pileteid märkimisväärselt soodsamalt.
Puhkuse eelarvet planeerides tuleks arvesse võtta ka mõningaid spontaanseid käike ja otsuseid, sest iga õige puhkuse juures tuleb selliseid situatsioone kindlasti ette.
Ehkki krediitkaart on reisidel näiteks majutuse ja autorendi korraldamisel hea abimees, ei tohiks siiski unustada, et tegu on laenurahaga, mis intressiga koos tagasi maksta tuleb.
«Kuldreegel on mitte laenata raha sellise asja või teenuse ostmiseks, mille kasutusaeg saab otsa enne, kui olete võla ära maksnud. Täpselt selline asi on ka puhkusereis – pole ju üldse meeldiv maksta talvel, kui juba suusapuhkus meeles mõlgub, suvise Vahemere-reisi eest, mis ammu meelest läinud,» hoiatas Anne Sägi.
Kindlasti ei ole mõistlik suurendada krediitkaardi limiiti või taotleda uut kaarti selleks, et minna reisile, mis pere võimalusi suurel määral ületab – paari kuu pärast lööb see otsus tagasimaksete ja intresside näol pere eelarvesse kopsaka augu.