Taastuvenergia toetusest sai saja inimese privileeg

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesepatareide jaoks toetust taotlev Mikk Suursild jääb sellest    tõenäoliselt ilma, ehkki tal on üks väheseid majapidamisi Eestis, mis toodab kogu vajamineva elektri oma tuuliku ja päikesepatareidega.
Päikesepatareide jaoks toetust taotlev Mikk Suursild jääb sellest tõenäoliselt ilma, ehkki tal on üks väheseid majapidamisi Eestis, mis toodab kogu vajamineva elektri oma tuuliku ja päikesepatareidega. Foto: Margus Ansu

Toetustest ilmajääja süüdistab riiki narrimises ja taastuvenergiaseadmete müüja kirub Eesti Energia karvast kätt.
 

Kui Mikk Suursild kirjutas eile taotlust päikesepaneelide soetamiseks, oli rong tema jaoks juba läinud. Läinud esmaspäeval alanud eramajade taastuvenergia toetuse meetmest kujunes sadakonna kiire ja informeeritu privileeg.

Õigupoolest taotleti raha sellele toetusele juba esimesel päeval rohkem, kui Kredexil seda tegelikult jagada oli. Läinud nädala lõpuks esitati aga taotlusi poolteist korda suuremale summale kui see miljon eurot, mille riik CO2 kvoodimüügist saadud rahana välja käis.

Taotlemisel sai otsustavaks kiirus ja isegi kui need esimesed taotlejad esitasid puudulikud paberid, annab Kredex neile kümme päeva aega oma andmete lihvimiseks.

Väga heldelt

Ehkki raha oli vähe, otsustas riik seda jagada harvaesineva heldusega – päikesekollektorite soetamine kaetakse 60 protsendi ning tuulikute ja päikesepatareide maksumus 70 protsendi ulatuses. Seejuures on maksimaalne taotletav summa lausa 30 000 eurot. Niisiis võib mõne mehe projekt maksta kokku 50 000 eurot, mille eest võib paigaldada päris uhkeid tuulikuid ja päikesepaneele.

Siia kõrvale on hea tuua võrdluseks samuti Kredexi jagatav lasterikaste perede kodutoetus kõige mitmekülgsemateks ehitustöödeks. Seda võib taotleda korraga kuni 6500 eurot või suisa kuni 13 000 eurot juhul, kui leibkonnas kasvab kaheksa või enam last. Suuremaid ehitustöid 6500 euroga aga naljalt ei tee.

Paradoksaalsena on taastuvenergiaseadmete soetamises oma kaalukas sõna öelda ka Eesti Energial. Peipsiäärses Nina külas elav Suursild loobus omal ajal liitumisest Eesti Energia võrguga, sest hinnapakkumine oli tema jaoks üle mõistuse kallis. Ta rajas isikliku elektrituuliku ja lisas sellele hiljem päikesepatareid.

Suursillal pole kavaski Eesti Energia teenuseid kasutada, ent ometi peab ta uute päikesepaneelide ja akude muretsemiseks küsima põlevkivihiiult uue võrguga liitumise hinnapakkumise.

Lihtsalt igaks juhuks, kui tal peaks kunagi tekkima mõte energeetikutele oma elektrit müüa. «Minu arvates on selle toetuse jõudmine saja inimeseni loomulikult jama,» lausus ta. «Ja nüüd ma pean Eesti Energialt uuesti pakkumise võtma!»

Kredexi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler tunnistas, et Eesti Energialt on tõesti vaja taastuvenergiaseadmete soetamiseks liitumispakkumist isegi juhul, kui majja ei jookse Eesti Energia kaabel.
«Eesti Energial on liitumispakkumise tegemiseks oma reeglid, nemad vaatavad üle, kas kõik vastab tehnilistele nõuetele,» tunnistas ta. «Kui on taastuvenergiaseade, mis toodab elektrit, siis on vaja liitumispakkumist.»

Liitumispakkumist ei saa Adleri sõnul vältida isegi juhul, kui inimene ei taha toetust taotledes üldse kasutada Eesti Energia teenuseid.

Kits kärneriks

Elu ilma Eesti Energiata ja isiklike energiatootmisseadmetega on Suursilla kinnitusel iseenesest täiesti talutav. Majas kasutab ta kõige energiasäästlikumat külmkappi, valgustit ja muud säärast. Aasta kõige pimedamatel kuudel tuleb aeg-ajalt käima panna ka diiselgeneraator, muul ajal pole see tarvilik. Pesumasinat kasutab pere rohkem tormisematel päevadel, mil tuulik kõvasti tööd teeb.

Suursilla hinnangul on päikesepatareid osutunud lõppkokkuvõttes töökindlamateks ja tõhusamateks aparaatideks kui tuulik. Selge on ka see, et voolu tarbimist peab pidevalt jälgima ning elektriradiaatoreid ja elektripõrandakütet pole mõtet paigaldada.

Lõuna-Euroopas levinud päikesekollektorid on aga midagi sootuks muud kui päikesepatareid. Need näevad küll välja üsna päikesepatareide moodi, aga firma Globalfund juhi Mihkel Tuule sõnul toodavad need otse sooja vett – kollektori klaasi taga jookseb soe vesi või mingi külmumatu vedelik.

Kollektorid aitavad katta lõviosa kevadisest, suvisest ja sügisesest sooja kraanivee vajadusest ja isegi talvisel perioodil on neil väike kasutegur. Aasta kokkuvõttes suudavad need Tuule hinnangul katta ka kuni kümnendiku maja küttekuludest.

Karvane käsi

Erinevalt seni oma kulu ja kirjadega energiaseadmed soetanud Suursillast tuleb Eesti Energia kaabel majja siiski lõviosale praegustest taotlejatest. Postimehega vestelnud anonüümseks jääda soovinud taastuvenergiaseadmete müüja ja paigaldaja sõnul tahavad paljud neist ülejäävat elektrit ka Eesti Energiale müüa.

Paraku kehtestas ettevõte päikesepaneele n-ö suure võrguga ühendavatele inverteritele võimatud standardid. «Eesti Energia teatas nädal enne taotlusvooru algust, et hakkab nüüd nõudma inverterseadmetel eriti karmide standardite järgimist,» lausus allikas.

Tegelikult kehtis see standard allika sõnul Eestis juba pikemat aega. «Tundsin juba ammu huvi, kas nad hakkavad seda millalgi nõudma. Siis nad teatasid, et see on jama standard,» kinnitas ta. «Nüüd tuleb invertereid testida vastavalt neile standarditele, aga testimist saavad läbi viia sertifitseerimisfirmad, mida Eestis ja lähikonnas ei ole.»

Allika hinnangul teatasid tehased alul, et sellist Eesti Energia nõutud sertifikaati ei väljastata. «Siis muutis Eesti Energia oma nõude leebemaks ja nüüd kõik ootavad,» rääkis allikas. «Praegu ei vasta ükski Euroopas müüdav päikeseenergia inverter Eesti Energia nõuetele.» Lisaks kõigele võtab Eesti Energia allika sõnul priske vahekasumi liitumise eest.

Niinimetatud inverteriprobleemi olemasolu kinnitas ka Adler. «Viimane kord, kui Eesti Energia esindajatega kokku sain, ütlesid nad, et õgvendasid pisut oma standardit,» ütles Kredexi divisjoni juht.

Eesti Energia Jaotusvõrgu võrgutehnika ja standardiseerimise sektori juhataja Raivo Rebane kinnitas, et mikrotootmisseadmetes kasutatavad inverterid peavad vastama Eestis juba 2008. aastast kehtivale Euroopa standardile.

Rebase sõnul tekkis mikrotootmisseadmete tootjate ja maaletoojate laiem huvi inverteriteema vastu alles mõni kuu tagasi. «Praegu on osal inverteritel siiski juba põhilised nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid olemas ja maaletoojad tegelevad sellega, et ka teiste müüdavate seadmete nõuetele vastavust tõendada,» ütles ta.

Raha, mis haihtus ühe päevaga
•    Juba läinud esmaspäeval ehk taotluste esitamise esimesel päeval küsiti Kredexilt taastuvenergia seadmete muretsemiseks rohkem raha, kui on meetmele eraldatud miljon eurot. Esimese nädalaga esitati 153 taotlust kogumahus 1,5 miljonit eurot.
•    65 protsenti taastuvenergia toetuse taotlejatest soovis paigaldada päikesekollektorit, 23 protsenti päikesepaneele ja 12 protsenti väiketuulikut.
•    Toetuse minimaalne suurus on 1000 eurot ja maksimaalne 30 000 eurot.
•    Keskmise taotluse suurus on 10 000 eurot.
•    Toetuste taotlusi võib esitada kuni tuleva aasta 30. novembrini.
Allikas: Kredex

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles