Noorte toitumisharjumustes ilmnevad murettekitavad suundumused

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hamburger.
Hamburger. Foto: Sille Annuk / Postimees

Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud noorteseire aastaraamatus selgub, et noorte toitumisharjumustes ilmnevad murettekitavad suundumused. Ühelt poolt on alakaalulisi noori 39,4 protsenti, teisalt on kasvanud ülekaaluliste arv.

Võrreldes 2008. aastaga oli 2010. aastaks puuvilja mittesöövate noorte osakaal kasvanud 8,1 protsendilt 13,7 protsendini ja juurvilja mittesöövate noorte osakaal 13,4 protsendilt 16,8 protsendini.

40 protsenti noortest sööb keskmiselt 200–500 grammi puuvilja ja 11 protsenti sama palju juurvilja päevas. Ootuspäraselt söövad noored naised meestest rohkem juurvilja ja puuvilja.

Teiseks ohtlikuks suunaks on aastaraamatu andmetel ülekaalulisuse kasv. 2005/2006. õppeaastaga võrreldes oli kasvanud ülekaalulisuse ja rasvumise all kannatavate noorte osakaal (4 protsendilt 6,4 protsenini), alakaaluliste koolinoorte osakaal oli 2009/2010. õppeaastaks vähenenud 42,7 protsendilt 39,4 protsendini.

Ülekaalulisi on rohkem poiste seas, samas kui alakaalu esineb rohkem tüdrukute hulgas. 16–26-aastaste seas on alakaalulisi noori rohkem Ida-ja Lääne-Virumaal ning vähem Lääne-, Saare- ja Hiiumaal.

Noorte hariduslikku tausta võrreldes on näha, et nii üle- kui alakaalulisi 16–26-aastaseid on rohkem põhihariduse või madalama haridusastmega noorte seas.

61,3 protsenti koolinoortest on 1–4 päeval nädalas kehaliselt aktiivne. 35,2 protsenti on aktiivne 5–7 päeva nädalas ja 3,5 protsenti ei ole üldse kehaliselt aktiivne.

2010. aasta andmetel tegeles 47,6 protsenti 16–26-aastastest noortest kaks või enam korda nädalas tervisespordiga. Mehed tegelesid tervisespordiga sagedamini kui naised.

Tervisespordiga tegelevaid noori on rohkem Tartu, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakondades (58 protsenti) ning vähem Harju ja Rapla maakondades (42 protsenti). Seega on jätkuvalt oluline levitada noorte hulgas tervisliku toitumise põhimõtteid ning selgitada tervislike eluviisi eeliseid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles