Rahaga ümberkäimise õppimine peaks algama varasest lapsepõlvest
14. mai 2012, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere laristada ei saanud – ma pole rahaasjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,» kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.
Noortele rahaasju selgitava tarbijaveebi kool.minuraha.ee jaoks antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sarnast mõtet jagab tarbijaveebis ka Märt Avandi, kes rügas 14-aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
Nende näidete põhjal võiks sõnastada ühe olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümber käimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et raha ei tohi niisama laristada.
Raha on teemaks juba lasteaias
Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud kodus vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbiet või vinget Lego komplekti, mis sõbral aeda kaasa võetud oli. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, Playstation, nutitelefon, iPad jne.
Järelikult tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ning õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6-7 aastaselt. Nii peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed siis enam-vähem selged olema.
Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta teha vahet oma soovidel ja vajadustel. Kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia.
Samuti võiks rääkida sellest, et kui emal või isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda «seina seest» ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada saab nii palju kui teenid. Sellest arusaamiseks võib suuremate lastega koos pere-eelarvet teha – panna kirja kõik kuu tulud ja sinna kõrvale kirjutada igakuised väljaminekud arvetele: laenu- või üürimakse, kommunaalmaksed, telefoniarved, lisaks kulud transpordile, lasteaiamaksule jne. Arvete maksmisest üle jääv raha tuleb jagada toidu ja muude kuu jooksul vajalike kulude peale.
Kindlasti peaksid lapsed saama esmased teadmised rahaasjade korraldamisest kodust. Edaspidi lisandub teadmiste jagajana kool ning õpetajad. Asendamatu abimees nii õppematerjalide kui ka õpitava atraktiivsemaks muutmiseks on internet, kust saab kasulikku infot nii lapsevanem kui õpetaja.
Internet ja aktiivõpe aitavad
Õppimine mängu kaudu toimib väga hästi nii väiksemate kui suuremate laste puhul. Lasteaia ja põhikooliealiste seas on väga populaarsed Jänku Jussi multikad. Sadade multifilmide seast leiab ka rahateemaga seotuid – «Juss käib poes» ja «Jussi ja Jassi ostupalavik» õpetatavad poes arukalt ostlema ning «Juss tahab investeerida» räägib pangas raha kasvama panemisest.
Natuke vanematele sobib kool.minuraha.ee, kust leiab rahateemalisi mänge, noorte tehtud rahateemalisi videoid, samuti praktilist infot rahaasjade planeerimise põhitõdedest, kuidas pangas asju ajada, mida peab teadma suvel tööle minnes jne. Lisaks saab raha kasutamist õppida ka veebipõhises mängus Rahamaa.
Mängu ja õppimise kombinatsiooni võib iga lapsevanem või õpetaja oma käel katsetada. Proovige koos lastega ise teha näiteks rahateemaline lauamäng või koostada ristsõna. Või miks mitte anda majandustunnis lastele õpiku asemel kätte hoopis suur tühi leht paberit ja pliiatsid ning paluda kujutada visuaalselt oma rahaasju erinevatel eluetappidel – keskkooli lõpus, 25-aastaselt, 35-aastaselt, 50-aastaselt.
Kui joonistuselt selgub, et 35-aastaselt on noore inimese unistuses elamine uhkes eramus ja tööle sõidetakse sportautoga, võiks arutleda, kuidas ta kavatseb selleni jõuda. Kas teda aitab elus edasi hea haridus, pere toetus, hästitasustatud palgatöö või oma ettevõtte loomine? Või hoopis midagi muud?