Korteriomanikud muretsevad suurte kodukulude pärast
16. mai 2012, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuhi Urmas Mardi on ühistuliikmete põhimureks jätkuvalt suured majapidamiskulud, mistõttu on kokkuhoid ühistu koosolekute põhiteema.
«Aasta alguses kallinesid nii elekter, gaas kui ka küte, see seadis osa korteriomanikke väga raskesse olukorda. Nii arutataksegi ühistus, kuidas kokku hoida,» rääkis Mardi.
Sel põhjusel on korteriomanikud ka maja renoveerimise suhtes positiivsemalt meelestatud, sest tervikrenoveeritud elamus saab küttekuludelt peaaegu poole säästa. «Pluss veel elukeskkonna paranemine – ventilatsioon, maja vastupidavus ja väljanägemine, vastavus tänapäevastele nõuete,» rääkis Mardi.
Varakult renoveerimisplaane teostama hakanud ühistute juures käib kevadeti juba hoogne töö. Praegu on hea võimalus saada korraliku renoveerimisplaani puhul veel Kredexi kaudu ka riiklikku toetust kuni 35 protsenti. Hiljuti tuli uudis suure Mustamäe korterelamu
tervikrenoveerimisest – Sõpruse pst 202 ühistu koguinvesteering renoveerimisse on üle kahe miljoni euro,» toob Mardi näite.
Energiatõhususe ja -säästu temaatikaga tuleb Mardi hinnangul Eestis kohe väga tõsiselt tegelema hakata, sest kaks aastat tagasi jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud direktiiv hoonete energiatõhususe kohta, millega edendatakse EL piires hoonete
energiatõhusust, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliima nõudeid ja kulutasuvust.
«Aastaks 2020 peavad kõik uued ehitatavad hooned olema liginullenergiahooned ehk siis suutma suurema osa enda tarbitavastenergiast (nii elekter kui soojus, vee soojendamine jms) ise toota,» selgitas ta.
«Kuid eks kõige olulisem on see teema ikka igaühe isikliku rahakoti seisukohalt vaadatuna – keegi ei soovi ju asja eest, teist taga ilma soojaks kütta,» lisas Mardi.