Kõige kaunima muru saab käsiniidukiga

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bensiinimootoriga niidukit ei tohiks kunagi kummuli keerata, kuna niimoodi võib õli valguda kas summutisse või õhufiltrisse. Puhastamiseks tuleks sel käepide vastu maad keerata.
Bensiinimootoriga niidukit ei tohiks kunagi kummuli keerata, kuna niimoodi võib õli valguda kas summutisse või õhufiltrisse. Puhastamiseks tuleks sel käepide vastu maad keerata. Foto: Toomas Huik

Muruniidukit ostma minnes tuleb kõigepealt endale selgeks teha, millised on konkreetsed soovid ja vajadused. Näiteks väiksema platsi puhul tasuks kaaluda käsiniiduki soetamist, kuna see lõikab metsa- ja aiakaupade poe Loodus Invest müügiassistendi Alvar Allandi sõnul kõige kaunima muru.


«Kõigepealt tuleks välja mõelda, mis on need funktsioonid, mida tahate, et sellel muruniidukil oleks ja mida ta teeks. Ütleme, et teil on 600–800 ruutmeetrit niita, siis tuleb mõelda, kas soovite muru koguda või multšida,» selgitas spetsialist.

Multšimise ehk muru peeneks hekseldamise ja maha jätmise puhul on näiteks miinuseks see, et kui maapind ei saa enam piisavalt hapnikku, võib pinnas hakata sammalduma. Kogumisel aga peab olema kompostikast, kuhu kokkukogutud muru panna.

Käsiniiduk on mõeldud pigem pisematele pindadele. «Kui tahate hästi ilusat muru saada, siis jätab rootorniiduk kõige parema kvaliteedi. Näiteks golfimuru lõigatakse samal põhimõttel töötavate traktoritega,» rääkis Allandi.

Rootorniidukitel kuluvad ka terad vähem, kuna need lõikavad muru, mitte ei peksa seda lühemaks, nagu teevad teised niidukid. Kui käsiniiduk ei vaja mingit hooldust, siis bensiinimootoritega masinatel tuleb igal aastal enne hooaega ära vahetada õli ja lisaks kontrollida aeg-ajalt õhufiltreid. Elektrilistel masinatel pole peale tera teritamise ja vahetamise vaja suurt midagi teha.

«Elektrilised niidukid on ikkagi mõeldud väiksemate kruntide jaoks, kus on mõnisada ruutmeetrit niita. Eramaja hoovis, kus on 2000 ruutmeetrit, ei ole elektrilisega eriti midagi teha,» möönis kaupluse müügiassistent.

Elektriniiduki ja bensiinimootoriga masina kõige suurem erinevus ongi selles, et elektriniidukil võib kasutada maksimaalselt 25 meetri pikkust tavalist pikendusjuhet (ristlõikega kuni 1,5 millimeetrit).

Allandi selgitas, et kui juhe on sellest pikem, tekib nii suur pingelangus, et masina mootor võib lihtsalt kärssama minna, kuna mootorile ei tule piisavalt voolu peale. Kui aga tahta kasutada pikemat juhet, tuleks ettepoole panna suurema ristlõikega kaabel, mis aga üldjuhul maksab tunduvalt rohkem kui tavaline pikendusjuhe.

Asjatundja sõnul on bensiini- ja elektrimootori müra vahe võrdlemisi väike.

«Väga suure osa mürast teeb see tera seal all. Elektrilised on natuke vaiksemad kui bensiinimootoriga, bensiinimootori puhul tekib vahe ka mootori tootjast,» selgitas ta.
«Kui võtta Honda mootor, siis see käib hoopis vaiksemalt ja pehmemalt kui mõni teise tootja oma,» lisas mees.

Allandi sõnul ajavad inimesed sageli taga suurt niidulaiust, ent tihtipeale jäetakse tähelepanuta mootori võimsus.

«Kui niidulaius on suur ja mootori võimsus lahja ning kui muru on juba veidi kõrgemaks kasvanud, siis ta ei jaksa korralikult niita ja hakkab muru maha lükkama. Või kui juba päris kõrgeks on kasvanud, siis poob kinni ja sureb isegi välja,» rääkis müügiassistent.

Lisaks tuleks vaadata, kuidas saab rattaid reguleerida – kui iga ratta kõrgust tuleb eraldi reguleerida, siis on üldjuhul iga ratas kinnitatud plekk-korpuse külge eraldi ja aastatega vajuvad need ära.

«Kui aga on ühest kangist reguleerimine, siis on rattad läbivate sildadega ja need ei vaju laiali,» selgitas Allandi.

Kallakuga muru puhul tuleb teada veel sedagi, et bensiinimootoritega niidukitele on lubatud üldiselt kuni kümneprotsendiline kallak. Kui aga kallak on suurem, siis tuleb masinaga sõita, nina ja küünal taeva poole. Seda nii mäest alla kui ka üles liikudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles