Leedulased korvpallijäätist ei armasta
20. mai 2012, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turunduspraktikud Prismast ja Premiast kinnitasid Pärnu Turunduskonverentsil, et emotsioonide ja aju eripärade kasutamine turunduses võib viia väga heade tulemusteni.
Prisma turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas rääkis Prisma eduka Hinnagarantii kampaania näitel sellest, kuidas kasutada inimeste aju eripärasid supermarketis, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb. «Oleme aastaid maadelnud ühe murega – lubame olla püsivalt kõige soodsam pood, aga inimesteni selle sõnumiga jõuda on keeruline. Seda ei usuta, sest Prisma ei näe odav välja. Inimestel tekib meie poode vaadates ja hinnasõnumit kuuldes vastuolu,» rääkis Lainas. «Teadsime seda ja tulime ka hinnagarantiiga mitte hindu langetama, vaid ütlesime selgelt, et jätame sama hinna, mis täna on ja see võeti hästi vastu. Meil oli näiteks juba kuid kõige soodsam viiner turul, aga alles siis, kui panime talle hinnagarantii sildi ette, kasvas müük neli korda, ehkki hinda me ju ei muutnud. Toode eristus ja siis hakkasid inimesed ostma. See näitab, et inimene ei suuda hallata Prisma 60 000 toodet ja väikesed eristajad on head abivahenndid, aga need toimivad ainult siis, kui neid on piisavalt vähe.»
Lainas rääkis ka, et hinnateemat oli lihtne inimeste teadvuses tõstatada, kuna kõikjal räägiti sellest, kui kiiresti hinnad kerkivad ja inimesed ootasid sõnumit, et keegi püüab midagi selle vastu ette võtta.
Katre Kõvask Premiast kõneles mitmete näidete toel jäätiste turundamisest. «Meie leidsime, et elu keskpunkt ei saa olla kollane hinnasilt, jäätist saab teha ka palju ägedamalt, maitsvamalt ja sealjuures ka kallimalt. Meil polnud ühtegi uuringut ega argumenti, mille põhjal me oleksime oma ideed saanud tõestada. Aga kõhutunne ütles, et selline jäätis võiks müüa ja nii sündiski kaubamärk «Eriti rammus», mis on tänaseks võtnud seitse protsenti kogu Eesti jäätiseturust,» rääkis Kõvask.
Kõvask rääkis ka ebaõnnestunud eksperimentidest, kuidas jäätist keerukamaks teha, lisades sellele jogurtibaktereid või püüdes seda seostada mõne valdkonnaga, mis muidu inimeste seas populaarne on. «Need katsed on meile selgelt teada andnud, et inimene tahab jäätiseletist saada maiust, mitte baktereid, kohviube või muud säärast,» rääkis ta ja tõi lisaks näite Leedu turult, kus ebaõnnestunult püüti turule tuua korvpallijäätist. «Kõik leedulased armastavad korvpalli ja seetõttu olid sealsed turundajad asjas veendunud. Teada saime aga hoopis seda, et leedulased korvpallijäätist siiski ei armasta,» nentis ta.