Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Tervis

:

Ida-Virumaal sünnib pea iga kolmas laps keisrilõikega

Ida-Virumaa Keskhaiglas toimub pea iga kolmas sünnitus keisrilõikega ning selle peamiseks põhjuseks on HIV-positiivsed rasedad, kes meditsiinilistel näidustustel ise sünnitada ei või.

Kui Eesti teistes haiglates on keskmiselt 16 protsenti sünnitustest keisrilõiked, siis Ida-Virumaal on see näitaja märksa kõrgem. Seal tuleb operatsiooni abil ilmale 28 protsenti uutest ilmakodanikest.

Haigla kvaliteedijuht Aivar Tooming tunnistab, et nende majas on keisrilõigete arv olnud viimastel aastatel püsivalt kõrge.

«Ega me kõiki HIV-positiivseid ära ei «keiserda», selleks on vastavad näidustused, aga selge on see, et see tõstab keisrilõigete arvu,» rääkis Tooming. «Kui on naabermaakonnad, kus pole ühtegi HIV-positiivset, ja meil on neid iga aasta kahekohaline arv, siis loomulikult see mõjutab,» lisas ta. Ida-Viru keskhaiglas on HIV-positiivsete sünnitajate osakaal viis kuni üheksa protsenti.

«Kui neist pooltele või rohkematelegi tuleb teha keisrilõige, sest nad said oma positiivsusest teada rasedusega arvele tulles või mõnel juhul pole naine mingit ravi saanud, siis /…/ lihtsalt ei ole võimalik ravita või rasedana alustatud raviga jõuda seisu, kus võiks normaalse sünnituse korral öelda, et laps ei saa HIV-positiivsust kaasa,» tõdes haigla kvaliteedijuht. Ta lisas, et tegu on tõsise probleemiga ning see on kestnud juba aastaid.

Teise põhjusena pakkus ta välja, et suhteliselt palju tehakse keisrilõiget ka neile naistele, kel on armiga emakas ehk eelnev rasedus on juba operatsiooniga lõppenud.

«Ma ei oska öelda, kas siin on rahvuslik vahe, sest me pole statistikat teinud, aga meie günekoloogi hinnangul on patsiendipoolset keisrilõike küsimist natukene rohkem kui mujal,» tõdes Tooming. Ta lisas, et nende haigla günekoloog on töötanud mujal Eestis, käib valveid tegemas ka Rakveres ning tohter tugineb seda öeldes oma praktikale. Haigla kvaliteedijuhi sõnul tullakse sel juhul patsiendi soovile vastu, kui antud lõikuseks on meditsiiniline näidustus olemas.

«Kui naine ütleb, et mul on emakal arm (eelnev sünnitus oli keisrilõikega – toim), ma mitte mingil juhul ei taha ise sünnitada ja tehke palun operatsioon, siis loomulikult ei hakka arst selle patsiendiga vaidlema ja läheb teatud mõttes kergema vastupanu teed,» sõnas Toomingas.

Ta möönis, et mõneti võib kõrge keisrilõigete arvu põhjuseks olla ka see, et arstid on ettevaatlikumaks muutunud.

«Siin võib olla arsti alateadlik hoiak, et kui ta on ühte armiga emaka ruptuuri (seinarebend - toim) näinud, siis teist oma elus enam näha ei taha ja nii võib tekkida tunne, et äkki peaks selle ka üle lõikama, kuigi ei ole täismeditsiinilist näidustust,» sõnas Tooming.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
Üleskutse
Lugeja küsib
Tasub teada
48h populaarsemad teemad
Top kommentaarid
Top lood
Tervis
Katsed ja testid
Lugemissoovitus
Aed ja kodu
Majandus24
Valuutakursid
USD
0,761 EUR
GBP
1,265 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 01.09.2014
POSTIMEES.ee
Naine
Juhtimine
TallinnCity