Eesti kaotab tipparsti – Hasso Uuetoa lahkub Rootsi

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hasso Uuetoa.
Hasso Uuetoa. Foto: Mihkel Maripuu

Põhja-Eesti regionaalhaiglast skandaalselt töölt vabastatud tipparst Hasso Uuetoa lendab homme hommikul Helsingi kaudu Göteborgi ja asub sealse ülikooli Sahlgrenska haiglasse tööle elektrofüsioloogina ehk just samale tööle, mida tegi Eestis.


«Göteborgi minna on suur rõõm. Tegemist on esiteks ülikooli haiglaga, mis on kindlasti oluliselt tugevam sõna kui Põhja-Eesti regionaalhaigla ja loodan siiralt, et esimest korda elus tekib mul võimalus nõu küsida ka kolleegide käest, siiani olen pidanud vastuseid leidma raamatutest, ajakirjadest, internetist. Samas on heameel tõdeda, et mul on ka selliseid oskusi ja kogemusi, mida neil ei ole, seega usun, et saame vastastikku kasulikud olla,» kommenteeris oma lahkumist Uuetoa.

On teada, et Uuetoa väljaõppega inimestest on kogu maailmas puudu. Ta läheks enda sõnul kohe USAsse tööle, aga sealne meditsiinisüsteem ei tunnista meie diplomit, mis tähendab, et vähemalt osa kursust peaks kordama. Samas on USAs elektrofüsioloogi aastapalk keskmiselt 400 000 dollarit.

Töö sisust rääkides ütles Uuetoa, et ta ei tea siiani, millised ablatsioonravi kriteeriumid Eestis kehtivad, igal juhul ei ole need sellised, nagu on Euroopas aktsepteeritud. Nendest 58-st patsiendist, kes ajakirjanduse sattunud numbrite alusel olid aprilli kuuni Uuetoa juures kodade virvenduse ablatsioonravi järjekorras, on tänaseks opereeritud vaid 5 patsienti. Selleks käib siin üks arst Lundist, kes teeb ühe protseduuri päevas ja kindlasti mitte väikese raha eest.

Uuetoa oli jaanuaris 3 päeva Riia kolleegidel abiks, kus tegi  iga päev kaks kodade virvenduse ablatsiooni, aprillis tegi ta samas ühel päeval 11 tunni jooksul kokku 5 operatsiooni, millest üks oli seotud kodade virvendusega. «Teisel päeval tegime ühe virvenduse veel, seega olen mina üksi Lätis rohkem kodade virvenduse ablatsioone teinud, kui kogu Eesti peale sel aastal kokku on tehtud,» märkis Uuetoa.

Südame rütmihäiretega patsientide omast hoopis tõsisem on aga tema sõnul potentsiaalselt eluohtlike ventrikulaarse tahhükardiaga patsientide olukord. Uuetoa on ainsa kirurgina Eestis läbinud vastava kursuse. Teda on kutsutud ventrikulaarsete rütmihäirete kohta loengut pidama Euroopa kongressil ja ka Turu Ülikooli haigla kolleegid palusid Eesti arsti omal ajal appi kahe patsiendi ablatseerimisel.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles