Üks küsimus: kas lahkumisavalduse andnud töötaja võib varem lahti lasta
22. mai 2012, 16:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsioonile esitatud küsimuse koos juristipoolse kommentaariga. Sel korral on teemaks juba lahkumisavalduse esitanud töötaja vallandamine.
Küsimus
Kas tööandjal on õigus erakorraliselt tööleping üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel ka sel juhul, kui töötaja on eelnevalt esitanud avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks ja järginud 30-päevast töölepingu ülesütlemise tähtaega. Pärast avalduse esitamist on töötaja korduvalt jätnud täitmata oma tööülesanded ja lahkunud mitmel korral töölt mitu tundi enne tööpäeva lõppu. Eelnevast tulenevalt on tekkinud tööandjal probleeme klientidega, kellele töötaja osutas teenust ja seoses sellega, lisaks töökorraldusreeglite rikkumisele, põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töötajat on mitmel korral hoiatatud sarnase käitumise eest.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson
Hoolimata töötaja poolt töölepingu korraliseks ülesütlemiseks esitatud avaldusest ning asjaolust, et 30-päevane etteteatamise tähtaeg alles kulgeb, on töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõike 1 alusel tööandjal õigus töötaja isikust või käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel erakorraliselt öelda üles nii tähtajaline kui ka tähtajatu tööleping.
Tööandja kirjast selgub, et tegemist on tähtajatu töölepinguga, kuna töötaja on esitanud avalduse 30 päevalist etteteatamise tähtaega järgides. Olgu selgituseks öeldud, et kui tegemist oleks tähtajalise töölepinguga, siis töötaja ei või töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud kui temaga oleks olnud sõlmitud leping teise töötaja asendamiseks.
Seega antud juhul tööandja ei pea taluma töötaja sellist käitumist, mis tekitab tööandjale problemaatilisi olukordi ning mõnel juhul isegi varalise kahju tekkimise ohtu. Tööandja ei pea ootama töötaja poolt esitatud avalduses märgitud töölepingu lõppemise päevani töösuhte lõpetamisega.
Kas tööandja peaks järgima etteteatamise tähtaegasid või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajad tulenevad TLS § 97 lõikest 2, kuid tööandja ei pea neid järgima, kui mõistlikult ei saa nõuda lepingu jätkamist.
Oluline on, et põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel töösuhe lõppeb kohe.
Tööandja peab silmas pidama, et tema tahteavalduse kohaselt peab töösuhe igal juhul lõppema enne kui töötaja avalduses märgitud töölepingu lõpetamise päev saabub.