Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Rahakott

:

Üks küsimus: kas tööle asumisel võib nõuda majanduslike huvide deklareerimist?

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsioonile esitatud küsimuse koos juristi kommentaariga. Sel korral on teemaks majanduslike huvide deklaratsiooni nõudmine tööle võtmisel.


Töötaja küsib:

Töötan pangas. Kõikidelt töötajatelt nõutakse ja on tehtud kohustuslikuks täita majanduslike huvide deklaratsioon, näiteks laenu, krediitkaardi andmete, milleks on krediitkaardi jääk, intressi jm, ka kinnisvara kohta. Mina olen tavatöötaja, ei ole ühelgi juhtival ametikohal. Küsisin tööandjalt, mis teeb mulle majanduslike huvide deklaratsiooni täitmise kohustuslikuks ning pank viitas krediidiasutuste seadusele.

Lisaks on vormil lause, et kinnitan, et olen vabatahtlikult andnud nõusoleku minu andmeid töödelda majanduslike huvide konfliktide tuvastamiseks ja et olen nõus, et ka minu otsene ülemus nendele andmetele ligi pääseb.

Kuna majanduslike huvide deklaratsiooni täitmine on tehtud kohustuslikuks, siis kui ma seda ei täida, järgneb tõenäoliselt töösuhte lõpetamine, kuna ma ei täidaks siis juhatuse otsust, sisekorraeeskirju ja teisi protseduure. Kuid siis ei saa ju olla vormil lause, et olen vabatahtlikult majanduslike huvide deklaratsiooni täitmiseks nõusoleku andnud.

Seega on mul küsimus, kas pangal on õigus minult kohustuslikus korras majanduslike huvide deklaratsiooni täitmisega minu kohta andmeid nõuda, et välistada majanduslike huvide konflikte ning kas olen kohustatud alla kirjutama vormile, millel on lause vabatahtlikkuse kohta, kuigi see nii pole?

Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava:

Töölepingu seaduse (TLS) paragrahviga 11 reguleeritakse töösuhtes lepingueelseid läbirääkimisi ja määratakse nende andmete iseloom, mida tööandja enne tööleasumist või töölepingu sõlmimisel töötajalt nõuda võib.

Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Õigustatud huvi puudumist eeldatakse küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale.

Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida infot pereplaneerimise, religioossete või poliitiliste vaadete, seksuaalse orientatsiooni, veendumuste, hobide jms kohta. Taolise küsimuse esitamisel peab tööandja suutma põhjendada, miks küsimus vajalik on ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks võib küsimus religioossete vaadete osas olla põhjendatud, kui töötajat otsitakse religioossesse või poliitilisse ühendusse.

Vaidluse korral on õigustatud huvi tõendamise kohustus tööandjal. Kui töölesoovija või tööandja sai lepingueelsetel läbirääkimistel teada asjaoludest, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jätmisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
    Sponsoreeritud artiklid
      TERVIS.POSTIMEES.EE
      LOE TERVISEPORTAALIST!
        UNERAHU
        TERVISEPORTAAL
        TERVIS.POSTIMEES.EE
          Viimased uudised
          Üleskutse
          Lugeja küsib
          Tervis
          Tasub teada
          48h populaarsemad teemad
          Top kommentaarid
          Top lood
          Uudised
          Katsed ja testid
          Lugemissoovitus
          Aed ja kodu
          Majandus24
          Valuutakursid
          USD
          0,79 EUR
          GBP
          1,268 EUR
          LTL
          0,29 EUR
          SEK
          0,109 EUR
          RUB
          0,019 EUR
          =
          Kursid seisuga: 24.10.2014
          POSTIMEES.ee
          Naine
          Juhtimine
          TallinnCity