Rongiga lähimasse miljonilinna

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lummav öine vaatepilt: Peterburi visiitkaart – avatud sillad – sunnib oma tegevusi miljonilinnas läbi mõtlema, et ei jääks pärast kella ühte öösel valele poole kallast.
Lummav öine vaatepilt: Peterburi visiitkaart – avatud sillad – sunnib oma tegevusi miljonilinnas läbi mõtlema, et ei jääks pärast kella ühte öösel valele poole kallast. Foto: Ingrid Veidenberg

Tõstke käsi, kes on sel sajandil Peterburis käinud! Tõenäoliselt pole jaatavalt vastajaid eriti palju ... Nüüd pääseb sellesse suurlinna ka rongiga ja see võimaldab omaaegset klassiekskursioonide, kauba- ja kultuurireiside Leningradi hõlpsasti (taas)avastada.

Firma Go Raili Tallinna–Peterburi rongiliini avasõit kujunes Arterile meeleolukaks kulgemiseks räimevõileibade ja Vladimir Võssotski laulude saatel. Eesti–Vene piiri ületamine võtab tunnikese, piirivalvurid ja tolliametnikud on igati viisakad ja sõbralikud.

Kui reisida koos seltskonnaga, ei tundugi seitsmetunnine tee nii pikk. Peterburi vanimasse ja ajaloolisimasse Vitebski vaksalisse jõuab rong kella kolme paiku päeval. See on just paras aeg pärastlõunaseks linnaekskursiooniks. Õhtusöök võiks olla võimalikult hiline, et jõuaks ära oodata valgete ööde linna suurima öise atraktsiooni – sildade ülestõstmise.

Esimesena, kell 01.05 avatakse Talvepalee vahetus naabruses asuv Dvoretski sild. Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Koos eeslinnades paiknevatega on siin 620 silda, neist 218 vaid jalakäijatele. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks, st ülestõstetava keskosaga.

Kunsti ja pelmeene
Kui teil on mugavad jalanõud, ärge peljake Peterburis jalgsiretke – see on palju mõnusam viis ligi viie miljoni elanikuga suurlinnaga tutvust teha kui näiteks metrooga sõites. Kogu Neevalinn on ju otsekui suur vabaõhumuuseum, kus leidub nii barokki kui ka klassitsismi. Osa hooneid on saanud värske kuue, osa alles ootab hoolitsevat kätt.

Niisiis klassika: alustage Neeva kaldalt, Senati väljakult, kus seisab kuulus Vaskratsanik. Sealsamas lähedal on Iisaku katedraal, omaaegne Peterburi peakirik, samuti Admiraliteet ja muidugi kunagine tsaaride residents Talvepalee, nüüd hiiglasliku kunstikoguga Ermitaaž.

Mööda Neeva kallast edasi sammudes – kui parasjagu pole isu laeval kanalituuri teha või üle silla Peeter-Pauli kindlusega tutvust tegema minna – leiate end imeilusast, rohelusse uppuvast ja purskkaevuderohkest Suveaiast, mis äsja pärast korrastustöid jälle rahvale avati. Siis üle Marsi väljaku piparkoogimaja-sarnase Lunastaja kiriku poole.

See vene rahvusromantilises stiilis ja rikkalikult mosaiiktehnikas kaunistatud jumalakoda oli tsaariajal vaid valitsejapere päralt. Ja kui Ermitaažile aega ei jagu, võiks vähemalt astuda sisse Vene muuseumisse Fontanka kanali ääres, kust muu hulgas leiab möödunud sajandi võrratut vene kunsti.

Sealt mõnekümne meetri kaugusel asuval linna tuiksoonel, Nevski prospektil tasub teha väikest tutvust kaubandusega. Jelissejevi kaubamajas, kust nõukaajal sai head Vene šokolaadi, on nüüd peen gurmeepood-kohvik, kuid kohalikku kaupa peale kalamarja seal suurt ei pakuta.

Söögikohta valides tasuks eelistada neid, mis pakuvad kohaliku köögi paremaid palu, näiteks okroškat, borši, uhhaad, pelmeene või pannkooke. Meie mekitud pelmeeniports oli suur ja maitsev ning toodi lauale koos kausikese puljongi ja hapukoorega.

Suurt valikut pakub ka venepärane söögikett Jolki-Palki. Kui aga tekib isu Nevskil kohvitada, võiks seda teha 1903. aastast tegutsevas Severis, mille koogilett paneb ahhetama.

Vaikuse oaas Nevski prospekti lõpus
Nevski prospekti siginast-saginast pääsemiseks võib sõita bussiga või metrooga Neeva äärde, kus linna pikima silla pealesõidu juures väljaku servas asub suurklooster, mis sarnaselt silla ja väljakuga kannab 1240. aastal rootslased alistanud Aleksander Nevski nime. 1710. aastal Peeter Suure rajatud kloostri vanim ehitis on Maarja Kuulutuspäeva kirik, põhiliselt barokse kompleksi uhkeima ehitisena hakkab aga silma klassitsistlik Püha Kolmainu katedraal.

Kellel kloostrihoonete kulla-karra imetlemisest aega üle jääb, sellel tasuks enne suurlinna melusse naasmist jalutada kahel enne kloostriväravat kõrgete kivimüüride taga paikneval kalmistul. Linna vanim, Laatsaruse surnuaed tekkis juba Peeter I ajal 1716. aastal, ning kuulsate Vene aadlisuguvõsade esindajate kõrval on sinna sängitatud näiteks Mihhail Lomonossov, Puškini lesk Natalja ja mitmed Peterburi linna projekteerinud arhitektid.

Teisel pool teed asuval, 1803. aastast pärineval Tihvini surnuaial on aga leidnud viimase puhkepaiga sajad 18.–20. sajandi vene ühiskonna- ja kultuuritegelased, kelle hauamonumentide autoriteks vähemalt sama tuntud kujurid. Fjodor Dostojevski hauale on keegi toonud punaseid roose, mõnel platsil kasvavad tulbid või meelespead, mõnel õieehtes põõsas ... kunstlilli ega plekkpärgi õnneks kusagil silma ei hakka.

Hauamonumentidel märkab kultuuriloost tuntud nimesid: heliloojad Tšaikovski, Rimski-Korsakov, Mussorgski, Dargomõžski, maalikunstnikud Kramskoi ja Kuindži, skulptor Clodt, valmimeister Krõlov, näitlejanna Komissarževskaja ... Et hauaplatside vahele jääb piisavalt rohelist muru, puid ja põõsaid, tekib kohati tunne, nagu jalutaksid pargis, kust vaikust häirimas vaid linnulaul.

Jaani kirik kui eestluse kants
Neevalinnas viibides tasuks varuda aega ka sealse eestluse kantsi Jaani kiriku külastamiseks. Dekabristide tänaval asuv arhitekt Harald Julius Bosse projekteeritud neoromaani stiilis luteri pühakoda on nüüdseks eeskujulikult restaureeritud.

Maja on tagasi saanud oma algse välisilme, aga kuna pole teada, milline oli kiriku interjöör esmakordsel sisseõnnistamisel 1860. aastal, siis otsustati restaureerimise käigus kujundada ruumid nii kiriku, kontserdisaali kui ka kokkusaamise kohana.

20. veebruaril 2011 teist korda pühitsetud helges ja valges ruumis on ühendatud pühakojale iseloomulik väärikus ja kontserdisaali pidulikkus. Muide, sisearhitekt Juta Lemberi suurepärast tööd Peterburi Jaani kiriku restaureerimisel tunnustati Eesti Sisearhitektide Liidu 2011. aasta ajaloolise interjööri preemiaga.

Mõned hinnad

Ühe suuna rongipileti hind
algab 25 eurost
Bussi- ja trollipilet 21 rubla
Metroopilet 25 rubla
Kanalituur 200 rubla
Šokolaaditahvel 50–120 rubla
Pelmeenid lihtsamas söögikohas 170–330, peenemas kuni 500 rubla
Masinakohv 150 rubla
Pilet Iisaku katedraali 250 rubla
1 euro = u 40 rubla

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles