Kinnisvarapension – kas eaka inimese õnn või lõks?

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvarapension tundub ahvatlevana, kuid eakas inimene ei pruugi sellega kaasnevat riski mõista.
Kinnisvarapension tundub ahvatlevana, kuid eakas inimene ei pruugi sellega kaasnevat riski mõista. Foto: Andres Haabu

Nüüd on Eestiski hakanud üks firma pakkuma üle 65-aastastele kinnisvaraomanikele võimalust kasutada vanaduspõlves paremaks toimetulekuks kinnisvarapensioni. Eakatel tasuks aga olla ettevaatlik.

«Notariaalselt sõlmitavate lepingute ja tagatistega kinnisvarapension võimaldab vanaduspensionäril saada kas igakuist lisasissetulekut või rahastada mõnd suuremat väljaminekut,» rääkis oma perefirmaga seda teenust pakkuma hakanud Mihkel Randrüüt.

Ta kinnitas, et notariaalsete lepingutega jääb inimene oma kodu peremeheks elu lõpuni ja vara saab ka pärandada. Kinnisvarapensioni intress on 14–16 protsenti, mis jääb veidi alla pankade pakutavatele tarbimislaenudele.

Kinnisvarapensioni kasutamisel seatakse kinnisvarale hüpoteek. Raha pensionär oma eluajal tagasi enamasti ei maksa, vaid pärast tema surma müüakse kinnisvara maha. Tagasi tuleb maksta saadud summa ja intressid.

Leping lõpeb inimese surmaga ning pärijad peavad kuue kuu jooksul pärast pärandaja surma võlad tasuma. Juhul kui seda ei tehta, läheb vara kohtutäituri kaudu sundmüüki.
«Enamasti on tarvis 3000–5000 eurot, et teha elamises remont,» selgitas Randrüüt.

«Kinnisvarapensioni suurus sõltub vanusest ja kinnisvara hinnast. Näiteks 70-aastane üksik naisterahvas, kelle korteri väärtus on 70 000 eurot, võib saada 200 eurot igakuist pensionilisa kümme aastat või siis 15 000 eurot korraga.»

Küsimusele, kust saab raha kinnisvarapensioni maksmiseks 2600-eurose osakapitaliga (sedagi pole sularahas sisse makstud) alustav väikefirma, vastas Randrüüt, et on suhelnud pankade ja teiste investoritega, kes on valmis tema tegevust rahastama. Ta lubab ärisse panna ka isiklikku raha.

Randrüüt on varem töötanud majandusministeeriumi üksuses, mis 2008. aastal valmistas ette kinnisvarapensioni pakkumist Kredexi kaudu. Toona ei kiitnud valitsus mõtet heaks. «Mõistetavalt ei pruugi sellise võimaluse loomine meeldida pärijatele,» möönis Randrüüt. «Avalik arvamus on samuti Liis Haaveli tegevuse tõttu juba ette negatiivselt meelestatud.»

 

KOMMENTAAR
Saima Tuulik (76)
korteriomanik


Elan Rakveres kahetoalises korteris, mille omal ajal koos ammu lahkunud abikaasaga erastasime.

Poeg suri varakult, nii et olen täitsa üksi. Aga mina küll kedagi endale sellise mesijutuga ligi ei lase. Teada värk, nagunii tõmbavad vanainimesel naha üle kõrvade.

Raha oleks muidugi vaja. Korter on vana ja vajaks hädasti remonti, milleks pensionist ei jätku. Aastate eest suvila müügist kõrvale pandud rahanatukest tahaks ikka kirsturahaks hoida. Aga parem jätan selle korteri pärast surma oma mehe sugulastele, need ehk vajadusel ikka aitavad.

Võhivõõrale või pangale panti seda ei anna – pärast mine või puu alla elama. Eks selliseid asju ole kuulda olnud küll.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles