Värske rahvusvahelise uurimuse kohaselt on HI-viirus võimeline väga kiiresti muteeruma, et vastu panna inimese immuunsüsteemile - see võib aga tähendada, et eduka vaktsiini loomise korral tuleks sedagi pidevalt muuta.
HIV kiire areng teeb vaktsiini loomise keerulisemaks
27. veebruar 2009, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HIV on juba tapnud 25 miljonit inimest üle maailma ning hinnanguliselt on nakatunuid praegu 33 miljonit. Samas ei tapa HIV kõiki inimesi sama kiiresti, kirjutab
.
Ilma ravita läheb HIV-nakatunul aidsi haigestumiseni keskmiselt 10 aastat, samas kui mõnel inimesel kujuneb haigus välja juba 12 kuu, mõnel aga alles 20 aastaga.
HIV aidsiks progresseerumise kiirus on seotud immuunsüsteemi võtmemolekulide ehk inimese leukotsüüdi antigeenide (HLA) tootmist reguleerivate geenidega. HLA geenid erinevad inimeseti ning isegi väikesel erinevusel võib olla suur mõju sellele, kui kiiresti aids välja kujuneb.
Teadlased uurisid HIV geneetilist järjestust ja HLA geene enam kui 2800 inimesel Suurbritanniast, Austraaliast, Lõuna-Aafrikast, Kanadast ja Jaapanist.
Nad leidsid, et mida levinum on konkreetne HLA geen teatud elanikkonna seas, seda enam esineb samas piirkonnas selle geeni vastu relvastatud HIV mutatsiooni.
Näiteks HLA geen nimega B*51 on eriti efektiivne HIV kontrollimises - kui viirus ei kanna just seda geeni tõrjuvat mutatsiooni.
Teadlased leidsid, et Jaapanis, kus B*51 geen on tavaline, kannab kaks kolmandikku HIV-positiivsetest, kellel seda geeni pole, seda geeni tõrjuvat mutatsiooni. Suurbritannias, kus seda geeni esineb märksa vähem, kannab aga samasuguse mutatsiooniga HIV-d vaid 15 kuni 25 protsenti sellise grupi patsientidest.
Uurimuse juhtivautori, Oxfordi ülikooli professor Philip Goulderi sõnul olid tulemused sarnased kõikide vaatluse all olnud HLA geenide puhul, mis näitab, et HIV on eriti vilunud immuunvastustele adapteerumises nendes inimgruppides, mis suudavad geneetiliselt kõige paremini viirusega võidelda.
Goulderi sõnul on tegemist viiruse väga kiire arenguga, mis on toimunud pelgalt paari aastakümne jooksul ning mis võib tähedada, et viirus on lahingut võitmas. Samas ei pruugi see nii olla: «Sama hästi võib olla ka nii, et koos viiruse muutumisega tulevad mängu erinevad immuunvastused, mis on tegelikult veelgi efektiivsemad».
Goulderi sõnul võib see tähendada ka seda, et kui HIV vastu on leitud efektiivne vaktsiin, peab seda hakkama sageli muutma, et kiiresti muutuvast viirusest mitte maha jääda - umbes sama töö käib tänapäeval näiteks gripivaktsiiniga.