Lennufirma nörritamine sunnib hiidlasi ministrilt abi otsima
21. juuni 2012, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennufirma Aviese käitumine Tallinna-Kärdla liinil on hiidlased välja vihastanud ning nüüd tegi Hiiumaal elav Kadri Tikerpuu avaliku pöördumise regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile. Postimees avaldab kirja autori nõusolekul ja muutmata kujul.
Hiidlastel on mandrinaistele saarelt pääsemiseks üks vana ütelus: «Hiiumaalt saab ära kolme L'i - laeva, lennuki või lapsega.»
Tänapäeval on see lennukiga ärasaamine siiski kahtlane...
Hiiumaal elab viimase rahvaloenduse järgi 8470 inimest. Riik doteerib saarevahelist laeva-ja lennuliiklust, mille tingimused on vedajatega reguleeritud lepingutega. Aga Avies teeb, mida ise tahab - umbes kuu aega lendab Hiiumaa ja mandri vahet 8-kohaline lennuk, millega pakutakse nn. ühistransporditeenust. Olgugi, et minule teadaolevalt lepingujärgne kohustus näeb ette 18-kohalist lennukit.
19. juunil jõudis aga avalikkuseni Hiiu maavalitsuse ja Aviesi ühine pressiteade «Jaaninädalal lendab Hiiumaale suur lennuk», mille sisuks informatsioon selle kohta, et 22.-25. juunil lendab Kärdla-Tallinn liinil 18-kohaline reisilennuk Jetstream.
Mina loen sellest välja justkui osutataks mingisugust suurt teenet. Mis mõttes? Kas mitte Avies ei võtnud kohustust lennata saare ja mandri vahet just 18-kohalise lennukiga? Kas pressiteates märgitud kuupäevad tähendavad seda, et pärast jaanipidustusi on taas platsis 8-kohaline «ühistransport»?
Mul on tunne, et hiidlased on jäetud omapäi. Kuigi maavalitsus peab Aviesiga läbirääkimisi juba pikka aega, ei näe ma tavareisijana kahjuks tulemusi. Vastupidi - igapäevane olukord läheb järjest hullemaks. Näiteks talveperioodil oli täiesti tavaline, et Tallinna Lennujaama saabunud Hiiumaale reisida soovijad suunati terminalist bussi, sõidutati nad Aviesi angaari juurde, kus ei olnud lumel paraku lennuki ega inimese jälgegi. Seepeale saadeti reisijad terminali ootama, millal suvatseb lennuk kusagilt «haltuuralt» saabuda. Muide, lennujaama töötaja ei olnud lennuki mitte-kohal-olemisest isegi teadlik. Reisijad istusid nõutult ja kõlgutasid teadmatuses jalgu. Keegi midagi öelda ei osanud - on ju tüütu? Enim häiriski infosulg.
Siit küsimus - kas riik ei peaks või vähemalt võiks Hiiu maavalitsust Aviesiga läbirääkimistel aitama? Kas regionaalministril ei ole antud teemal midagi kosta?
Mina isiklikult olen sellest «sõidan, millal ja millega ise tahan» -suhtumisest väga häiritud...