Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Rahakott

:

Lapsi tuleb õpetada, et raha ei saa seinast

Lindorff Eesti töötajad otsustasid «Tagasi kooli» ettevõtmise raames õpilastele lähemale minna ja uurida, kuidas nad oma vähese rahaga ümber käivad, et neile ka sellealaseid teadmisi jagada.


Vana nali - raha tuleb seinast

Laps nurub uut mänguasja. Ema ütleb, et raha ei ole, ei saa praegu seda mänguasja osta. «Kui raha ei ole, võta siis seina seest,» teab laps lahendust.
Lindorff Eesti krediidispetsialist Kardiann Jaagund tõdeb, et vanemad ei räägi lastega eriti rahast. «Tihti on jutt lühike: raha ei ole. Aga kuidas raha teenitakse, mida peab oskama ja mida tegema, et perel raha oleks, sellest ei viitsita või ei osata rääkida. Kui laps teab, et raha tuleb seinast, ei oska ta seda ka hoida.»

Ta julgustaks lapsevanemaid lastele rohkem rahaga seonduvast kõnelema. Seda võiksid teha ka vanavanemad. «Tean üht toredat vanaema, kes oma algkoolilapsest pojapojale rahaga ümberkäimist õpetas nii, et pani kogu pensioni eraldi ümbrikutesse: üüri eest, elektri eest, ravimite eest, telefoni eest, söögi eest, lapselapsele jäätise jaoks. «Aga vanaema, kuidas sa siis teatrisse saad, rohkem ju raha ei ole,» küsis poiss. Laste jaoks on raha õige tihti abstraktne ja selline ümbrikute asi tegi pildi hoopis selgemaks.

Kui kaob mobiil või pangakaart

Mobiiltelefon saab üha uusi funktsioone, sellega saab osta asju, sõlmida lepinguid ja võtta laenu. Lastele tuleks selgitada, mida nende telefoniga teha saab ja kui palju niisugused tehingud, mida saab pahatahtlik võõras teha, kahju võivad tekitada.

«Alles hiljuti käis meie büroos 17-aastane noormees, kes väitis, et pole teinud 350 euro suurust telefoniarvet, mida me temalt sisse nõuame. Kui hakkasime telefonifirmast uurima, kui palju peab rääkima selleks, et kuu arve nii suur tuleks, selgus, et helistatud on tasulistele telefonidele. Veidi aja pärast meenus noormehele koolis liikuv kuulujutt, et mõned poisid kasutavad teiste pool olles külalislahkust kurjasti, võttes «pulli pärast» sõbra kodutelefonilt kõnesid erootikatelefonile,» tõi Jaagund näite otse elust.

Samamoodi on pangakaart võrdne rahaga. Kui pangakaardile on kleebitud ka pin-kood, on sellega võimalik tekitada päris suurt majanduslikku kahju. Omal süül kannatanuks osutumise puhul ei pruugi ka pank hiljem aidata.

Õpetaja tunneb oma lapsi

Koolis õpetajatega rääkides selgus, et paljud lapsed ei oska hinnata, kas üks või teine ost on odav või kallis. Sageli saaks hoopis väiksema raha eest samasuguse kasutusväärtusega asja. Õpetajal on sageli raske lastega sel teemal rääkida, sest kui lastele pole kodus rahaga säästvat ümberkäimist õpetatud, võib laps esineda avaldusega: mis sa siin ikka koonerdad.

Jaagund toob kolleegide ja iseenda koolis antud tunni ning kohtumiste põhjal välja kolm olulist pseudousku, millest lapsed sageli juhinduvad:

  • Usume reklaame, et laenuaeg on käes. Laen ei ole trend - see on kohustus.
  • Usume sõpra, kes ütleb, et see on parim toode - kõik asjad ei sobi kõigile.
  • Usume kampaaniaid - veendu ise, et asjad on tõesti odavamad.

Nendel teemadel rääkisid lapsed vahvaid ja vahel ka kurbi lugusid sellest, kuidas kampaaniad on mõjutanud nende ostukäitumist ja kuidas nad on tarbetuid asju kokku ostnud.

Tunni lõpus sai iga õpilane teha algust oma taskuraha planeerimisega. Õpilased said ülesandeks nädala jooksul üles märkida oma sissetulekud ja väljaminekud. Pärast nädalast ülesmärkimist hinnati tehtud kulutuste otstarbekust.

Võimalus oli valida, kas:

  • Kulutasin enam, kui olid minu tulud kokku. Mida võtan ette, et minu nädala kulud ei ületaks tulusid? Mille pealt saan kokku hoida? Mille saan jätta ostmata?
  • Kulutasin vähem, kui olid minu nädala tulud kokku. Kuidas kavatsen, kui üldse kavatsen, seda kulutada? Kas säästan raha millegi suurema ostmiseks. Kui kaua pean raha säästma, et mu soovid täituksid?

Selle ülesande eest lapsed hindeid ei saanud, küll aga said nad analüüsida oma taskuraha liikumisi ning seda klassikaaslastega jagada.

Üks laps teatas igal juhul hiljem e-kirjas, et temal oli sellisest ülesandest palju kasu ja ta palus koguni oma emal seda ülesannet täita. Eriti rõõmustav oli kirja lõpp: «Omateenitud raha on väga oluline, seda juba niisama ei kuluta. Aitäh selle tunni eest.»


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
TERVISEPORTAAL
Sponsoreeritud artiklid
TERVIS.POSTIMEES.EE
      LUGEJA KÜSIB
      KALLIS TOASOE
      KALLIS SOOJUS
      KARM HINNATÕUS
      Viimased uudised
      Üleskutse
      Lugeja küsib
      Tervis
      Tasub teada
      48h populaarsemad teemad
      Top kommentaarid
      Top lood
      Uudised
      Katsed ja testid
      Lugemissoovitus
      Aed ja kodu
      Majandus24
      Valuutakursid
      USD
      0,784 EUR
      GBP
      1,266 EUR
      LTL
      0,29 EUR
      SEK
      0,109 EUR
      RUB
      0,019 EUR
      =
      Kursid seisuga: 21.10.2014
      POSTIMEES.ee
      Naine
      Juhtimine
      TallinnCity