Kadri Inselberg: püramiidskeemi valud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugu järjekordsest püramiidskeemist Mona Vie tõi hulgaliselt vastukaja ja eelkõige Mona Viega tegelevate inimestelt küsimusi, miks nimetatakse nende mahlaäri püramiidskeemiks.
Tarbijakaitseseaduse püramiidskeemi definitsioonis on kirjas, et selle keelatud kauplemisvõtte puhul ei saada tulu toote müügist, vaid peamiselt uute liikmete värbamisest. Nii toimib ka Mona Vie skeem, kus nad isegi rõhutavad, et ei müü tooteid, vaid elustiili.
Tulu teenimiseks tuleb Mona Vies värvata enda alla võimalikult palju inimesi ja aidata neil sama teha. Toodet ennast keegi edasi ei müü, seda hakatakse ise tarbima ning soovitatakse teistelegi. Mahla ei saa niisama osta, selle tarbimiseks peab ka ise süsteemiga liituma.
Tulu teenitakse alates teatud arvu inimeste värbamisest, mitte alguses ostetud toodete edasimüügist. Sellest et skeemi keskmes pole tegelikult toode, saab aru juba äri esitlusel, kus pooleteise tunni jooksul räägitakse tootest vaid mõned minutid.
Aga miks on püramiidskeem halb? Sellepärast et raha teenib vaid tipp ja suur osa esimese investeeringu teinud inimestest ei teeni iial oma raha tagasi. Rääkimata siis kasumist. See-eest teenivad püramiidi tippu jõudnud üksikud teiste inimeste arvelt tuhandeid eurosid, vahel rohkemgi.
Kuna kogu äri idee seisneb selles, et värvata üha uusi liikmeid, siis on kõrge motivatsiooni hoidmine liikmete seas äärmiselt oluline. See omakorda aga tähendab, et püramiidi kõrgematest liikmetest on saanud tõelised motiveerimise meistrid ja sageli tõusevad nad suure juhi või ebajumala staatusesse. Tekivad omamoodi sektid, kus liikmed on kaotanud igasuguse kahtluse skeemi toimimisse, toote headusesse või juhi lubadustesse.
Kuna teenitav rahasumma oleneb värvatud inimeste hulgast, siis püütakse värvata kõiki, keda võimalik. Esimene ring on sugulased, siis sõbrad, tuttavad ja töökaaslased, hiljem juba näiteks sotsiaalvõrgustike kaudu leitud inimesed. Kuna paljudes inimestes tekitavad sellised skeemid väga tugevat vastumeelsust, siis süsteemi küsimusteta uskuvad liikmed vihastavad. Nii kaotavad nad hulganisti sõpru, kes nende usku ei jaga.
Mis siis on nende vähemalt 90 protsendi inimeste väljavaated, kes püramiidskeemis edukad ei ole? Nad kaotavad suure hulga raha, jäävad ilma sõpradest ja vihastavad välja sugulased. Aga ka need vähesed, kes raha teenivad ja oma tavatöölt lahkuvad, peaksid arvestama sellega, et ükski püramiidskeem ei tööta igavesti. Ja kuhu siis pärast edasi?