Kiirlaenukampaaniate puhul tuleb olla tähelepanelik

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Soodusmüügid, kampaaniad ja allahindlused on tänases Eestis juba mõnda aega elu loomulikuks osaks saanud, kuid ettevaatlikuks teeb, et kampaaniad on imbunud ka kiirlaenuturule. Nõnda pakub SMS raha sõbra kaasamise eest 20 eurot.
 


SMSraha kutsub praegu üles e-kirja või sms-i teel sõpru kliendiprogrammiga liituma, kusjuures kutsuja saab iga liitunud sõbra eest 20 eurot oma pangakontole.

Iga sõber saab veel ka esimese laenu intressivabalt ning võib omakorda kutsuda oma sõpru liituma. Boonusrahade väljamaksmine toimub kaks korda kuus ning lihtne arvutus näitab, et viit sõpra agiteerides on võimalik teenida 100 eurot. Tagasihoidlikult on lisatud lause, et sõber peab allkirjastama ka vastava lepingu. Seega on saatja sunnitud oma sõbrale lepingu sõlmimist peale suruma.

Tutvu laenu võtmisel kõigi tingimustega

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi hoiatab, et taoliste kampaaniate puhul tasub alati  tutvuda eritingimustega, mis mõnel juhul võivad kokkuvõttes kogu kasulikkuse nullida. Näiteks kampaania kestel väljastatud laenu mittetähtaegsel tagastamisel loetakse laen väljastatuks tavatingimustel, tähtaja ületamisel lisanduvad käsitlustasu ja muud tasud vastavalt teenusepakkuja hinnakirjale.

Lisaks kaasnevad tagasimakse hilinemisega lisakulud, nagu näiteks meeldetuletuskiri ja viivis, mis kogu laenu oluliselt kallimaks muudavad, kui esialgselt plaanitud. «Kindlasti tasub tähele panna, et sooduskampaaniad kiirlaenuturul on mõeldud esmasele kliendile, mis tähendab, et korduvkasutaja maksab enamasti täie rauaga,» juhib Sägi tähelepanu.

Mistahes lepingu allkirjastamisel on oluline kõikide tingimustega kursis olla, leping hoolikalt läbi lugeda ja mõelda ka sellest tulenevatele tagajärgedele. Samamoodi tuleks läbi mõelda selliste loosungite sisu nagu «paar klõpsu ja raha on käes», «laenu pikendamine on tasuta» ning «laenu saab sularahas, sinu pank ei saa sellest midagi teada». Kas need loosungid ikka on suunatud mõistliku laenamise propageerimisele või pigem vastupidi?

Laenamisega kaasnevad kohustused ja riskid, seega ei tohiks seda sammu kindlasti kiirustades ja kaalumata teha. Kõrge intressiga kiirlaenude puhul on veelgi suurem oht, et tagasimaksmist alustades pole vajalikku summat kusagilt võtta. Samuti tuleks enne laenu taotlemist arvutada, kui palju tuleb raha kokkuvõttes tagasi maksta seda õigeaegselt tehes, palju aga halvima stsenaariumi järgi.

Lisaks tasuks kulutada veidi aega, et uurida lisaraha vajaduse korral enese jaoks kõige mõistlikumaid lahendusi. «Laen on isiklik kohustus, seega tasub ka siin vältida emotsioonide ajel ning ahvatleva reklaami mõjul tehtud kergekäelist otsust, mis lubab vahvat suve ja rohkeid võimalusi, aga selle osas, kuidas järgneval sügisel toime tulla, abi ei paku,» lausub Sägi.

SMSraha oma pakkumist eabeetiliseks ei pea

Tarbija24 päris loo algul kirjeldatud kampaania kohta aru kiirlaenufirmast SMSraha, mille nimel vastas Placet Group üldosakonna juht Tiina Villemson. Tema sõnul on kiirlaenud Eesti inimeste seas väga populaarsed ja seda teenust pkkuvaid ettevõtteid on turul palju.

«Selleks, et eristada end teistest ettevõtetest, tehaksegi erinevaid pakkumisi. Meie boonuskampaania on sama hea kui reklaam ajalehes, televisioonis või raadios. Kui meie oma kliendid soovitavad oma tuttavatele meie ettevõtet, siis mis saaks olla veel usaldusväärsem infoallikas? Meie eesmärk antud kampaania puhul on promoda meie ettevõtet ja kui inimesel peaks vajadus olema kunagi raha järele, siis ta on teadlik kelle poole pöörduda,» selgitas Villemson.

Tema sõnul on sellest pakkumisest osa võtnud juba umbes tuhat klienti. Küsimusele, kas selline rahaline pakkumine pole ebaeetiline, vastas Villemson, et sel pole mingit vahet muu reklaamiga. «Kui me maksame reklaami eest telejaamale või ajalehele, siis miks ei võiks me maksta oma klientidele selle eest, et nad meid teistele oma tutvusringkonnas soovitavad?» küsis ta.

«Boonuskampaania tasu saamine ei näe ette, et isik, keda kutsutakse, peab meilt laenu võtma, vaid põhiline eesmärk on tutvustada meie ettevõtet. Sama hästi on ebaeetiline teha reklaami ükskõik millisele tootele (söögid, joogid, hügieenitooted jm) pakkudes seda kõigepealt tasuta,» lisas Villemson.

Tähelepanekud, millega kiirlaenu võtmisel arvestada:

  • Kampaania ja soodsa tehingu õhinas ei tasu unustada, et ka kiirlaen on rahaline kohustus, mis vajab tagasimaksmist.
  • Kiirlaenudel on kõrge intress, kindlasti ei tohiks neid võtta hetkekapriiside täitmiseks.
  • Alati tasub arvestada, mis summa tuleb kokkuvõttes tagasi maksta, seda nii positiivse kui ka negatiivse stsenaariumi kohaselt.
  • Vastutus lasub vaid laenuvõtjal ehk hilisemate makseraskuste ja tekkida võivate probleemidega tuleb samuti enesel hakkama saada.
  • Finantsinspektsiooni järelvalve all olevast krediidiasutusest on riskivabam laenu võtta, kuna maksevõimet analüüsib asjatundja ja hilisem rahaline hättajäämine on seetõttu vähemtõenäoline.

Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles