Kuidas suvel säästlikult kodu jahutada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi suured soojakraadid pole Eestisse sel suvel veel jõudnud, on nad kindlasti meie poole teel. Ruumide jahutus on igasuvine küsimus ja jahutuseks kuluv energia võib olla sageli samaväärne, mis jahedal ajal kulub küttele.
Eesti Energia energiasäästuvaldkonna projektijuht Teet Kerem tuletab meelde, et nii nagu küttekulusid, on ka jahutuskulu võimalik ise mõjutada.
Keremi sõnul algab jahutuskulude vähendamine muidugi juba hoone planeerimisel – selle paigutusest ilmakaarte suhtes, materjali valikust ning uste ja akende asukohtadest. «Unustada ei tohi ka tervislikku sisekliimat. Hea enesetunde ja tervise tagab see, kui õhk vahetub terviklikult eluruumis umbes ühe-kahe tunni jooksul,» rääkis Kerem.
Tema hinnangul on Eesti kliimas võimalik ehitada ka eramuid, kus sisetemperatuur püsib suviti mõnusalt jahe isegi mehhaanilise jahutuseta. Eramutes piisab reeglina vaid lihtsast ventilatsioonisüsteemist tualettruumi või vannituppa. Passiivsed jahutussüsteemid on keskkonnasõbralikud ja kokkuvõttes ka odavaimad lahendused, sest need ei vaja tööks lisaenergiat.
Kuid ka olemasolevas hoones saab jahutuskulusid alandada.
Teet Kerem tõi välja 9 nõuannet oma kodu energiasäästlikuks jahutamiseks:
Soojusta pööning. Kas palavate ilmadega on Teie maja teisel korrusel tunduvad palavam kui esimesel? Põhjus võib olla soojustamata pööningus. Kuna pööningult kandub suur osa soojusest edasi teistesse eluruumidesse, on pööningu soojustamine tõhus viis eramu sisetemperatuuri alandamiseks. Ühtlasi tagab soojustatud pööning soojema sisetemperatuuri talviti.
Kontrolli õhuleket. Veenduge, et jahe õhk ei liiguks siseruumist välja selleks mitte mõeldud kohtade kaudu nagu kamina siibrid, uksed ja aknad. Kontrollige üle ka akende ja uste tihendid. Hästi soojustatud maja on suvel jahedam, talvel aga soojem.
Sulge kardinad. Katke kardinatega lõuna ilmakaare aknad, et varjata tuba intensiivse päikese eest. Parima tulemuse saavutate heledate kardinatega, mis ei lase valgust läbi. Sarnasel põhimõttel töötavad ka päikesevarjud, mis paigaldatakse akende kohale ja mida on palavatel päevadel võimalik avada, külmadel perioodidel aga suletuna hoida, et vähene olemasolev päikesekiirgus maksimaalselt tuba soojendaks. Lisaks saab kasutada päikekaitseklaase ja –kilesid.
Paigalda laeventilaator. Ventilaator on kodudes kordi energiasäästlikum kasutada kui jahutussüsteem. Näiteks iga päev 12 tundi maksimumkiirusel töötava ventilaatori (75W) kuine energiakulu on 9 EUR. Sama sageli kasutatav jahutussüsteem (2 kW) tähendaks ühes kuus aga 14 korda suuremat väljaminekut. Ruumist väljudes tuleks laeventilaator kindlasti välja lülitada, sest ka see tähendab olulist energia kokkuhoidu. Poodides müüakse ka laua- ja põrandaventilaatoreid, kuid need on mõeldud just ruumi ühe punkti jahutamiseks. Kogu ruumi jahutab siiski laeventilaator.
Jälgi, et laeventilaator pöörleb õiget pidi. Laeventilaator peab suunama õhu alla. Nõnda surutakse inimest ümbritsev soe õhk üles, lae alla. Kui ventilaator töötab valepidi ja suunab õhu ülesse, ei teki jahutusefekti ehkki energiat kulub. Pigem muudab see olemise veelgi palavamaks, sest soe õhk suunatakse põrandale ehk inimese suunas.
Hoolda jahutusseadet regulaarselt. Kui kasutate kodu jahutamiseks mehhaanilisi süsteeme, tuleb neid ka regulaarselt hooldada. Nii nagu rikkis televiisor, külmkapp ja muud koduseadmed, võib ka rikkis jahutussüsteem tarbida ettenähtust märksa rohkem energiat.
Kasuta taimerit või seadistatavaid termostaate. Jahutuse energiakulu juhtimiseks on mõistlik paigaldada jahutussüsteemi taimerid või eelseadistatavad termostaadid. Kodust lahkudes pole jahutus vajalik. Seadistades jahutuse tööle uuesti pool tundi enne kojujõudmist, võid säästa kuus ligi 31 eurot.
Soojust kiirgavad seadmed hoia jahutusseadmest kaugemal. Kui paigutad soojustkiirgavaid seadmeid jahutusseadme termostaadi lähedusse, võib tekkida olukord, kus jahutusseade arvab, et jahutus on vajalik. Jahutusseade lülitub sisse, ehkki ruum on juba piisavalt jahe.
Tõsta temperatuuri. Mehhaanilise jahutussüsteemi puhul on ise võimalik kodust õhutemperatuuri seadistada. Suvel ei ole vaja hoida termostaati 21-22 C° peal. Järkjärgult temperatuuri tõstes harjume ka 25 C° toasoojaga. Võib-olla on motiveeriv teadmine, et iga kraad alla 25 C° tõstab energiakulu 3-5 protsenti.