Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiinikeskuse juhataja Vassili Novaki sõnul on viimastel aastatel kasvanud nende ratturite arv, kes saavad viga öösiti purjuspäi sõites.
Aina enam saavad viga purjuspäi peolt tulevad ratturid
1. august 2012, 14:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uus trend on, et peole minnakse jalgrattaga. Õpiti selgeks, et trahvid on suured ja autoga ei ole mõtet minna ning arvatakse, et rattaga võib sõita,» rääkis erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novak. Sõidetakse linna või minnakse linna lähedale külla, juuakse alkoholi ning hakatakse öösel purjuspäi rattaga koju sõitma. «On olnud mitmed juhtumeid, kus kolmepromillise joobega tagasiteel koju sõidetakse kas peateel liikuvale autole ette või põrgatakse vastu posti ning saadakse raskelt viga,» rääkis arst.
«Koljuluumurrud, ajukahjustused, haavad, mis mõnikord on nii ulatuslikud, et vajavad operatsiooni,» loetles ta selliste õnnetuste tagajärgi. Ta tõi näiteks mõne aja eest juhtunud õnnetuse, kus Tallinnas Sossi mäest mööda trammiteed rattaga alla sõitnud alkoholijoobes mees põrkas vastu posti ja sai kaelaluumurru raske ajukolju traumaga. «Ta kiirus oli 40-50 km/h ja ta oli ise suhteliselt kaalukas ka,» rääkis arst. On ka olnud surmaga lõppenud õnnetusi.
Novaki sõnul on sellised nooremate inimestega linnas öösiti juhtuvad rattaõnnetused viimase paari aasta trend. «Kümmekond aastat tagasi oli selliseid õnnetusi üksikuid ning need juhtusid kusagil maakohas.»
Samas kiitis arst paljusid rattureid, kes kasutavad turvavarustust. «Mõnikord tuuakse sportimisel kukkunud rattur kiirabiga meile ja selgub, et ta vigastused on kerged, sest ta on kasutanud kiivrit, kindaid,» sõnas arst. Üldjuhul piirduvad turvavarustust kandnud ratturite vigastused kõigest marrastustega.