Ettevõtted näevad ümberõppest efektiivsemaid lahendusi

Ka Tartu Kutsehariduskeskuse õppeklassis elektrikuteadmiste omandajad peavad arvestama tulevaste võimalike tööandjate soovidega. Näiteks Balti Laevaremonditehas vajab üldinstallatsiooni elektrikute asemel laiema profiiliga remondielektrikuid. Foto: Sille Annuk

Ettevõtjate sõnul ei aita töötust leevendada ainult ümberõpe, vaid olulisi tegevusvaldkondi toetavad meetmed ja muudatused kutsekoolituses.

Eile riigikogus arutlusel olnud tööturu teema tekitas ettevõtjais vähemalt ühes mõttes meeldiva tunde: hea, et teema on päevakorral.

Balti Laevaremonditehase Grupi (BLRT) personalidirektor Heinart Puhkim märkis, et töötute arvu fikseerimine ja ümberõppe korraldamine, millest riigivalitsejad räägivad, ei lahenda siiski olukorda. «Tööturgu tuleb vaadata laiemalt. Neist töötute andmetest ei jookse ka näiteks läbi, kes nad erialalt on,» lausus ta.

Tavaoskustest ei piisa

Esimene valdkond, mis vajab kiiret korraldamist, on ametikoolitus. «Kui praeguseks on see läinud üha kitsamaks, siis kriisiperioodidel on just vaja, et annaks laiema hariduse,» selgitas Puhkim.

Töötu ümberõpe on aga loogiline siis, kui seda tehakse oma valdkonnaga seotud erialal. «Kui arvata, et kokk-kondiiter õpib ära masinaehituse eriala või vastupidi, siis see küll ei tööta,» viitas Puhkim.

Töötu võib ümberõppel selgeks saada mõne lihtsa eriala, aga ekspordivõimelise tootmise jaoks sellest ei piisa. «Näiteks praegu koolitatakse nn üldinstallatsiooni elektrikuid. See sobib ehituse jaoks, näiteks juhtmete paigaldajad. Meil tootmises on vaja hoopis laiema profiiliga remondielektrikuid,» märkis Puhkim.

Lisaks tuleks Puhkimi arvates üle vaadata, mis toimub kutsekoolides, milline on õppemetoodika. «Suur osa õpilastest käib küll koolis, aga eriala omandavad nad nõrgalt,» hindas ta.

Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul võiks parandusmeetmetena tulla kõne alla tööjõumaksudega seotud kulude langetamine, samuti tuleks analüüsida, mida haiguslehtede või kindlustusega seotud küsimused hõivele tähendavad.

Töötud olgu aktiivsed

Kriisi sõnul tasuks kaaluda kõiki meetmeid, mis koondamist kas või edasi lükkavad. «Tänane (eilne – toim) arutelu riigikogus näitas, et erakonnad vajaksid tugevamat kurssiviimist, kui tõsine on tööturul olukord ja millised meetmed on asjakohased. Jäi mulje, et mõnda asja nähakse kitsalt,» nentis ta.

Ka tema väitel ei pruugi ümberõpe suurt efekti anda. «Tööpuudus saab väheneda ikka siis, kui majanduses hakkab raha jälle liikuma,» lausus tööandjate keskliidu tegevjuht.

Kriis soovitas töötutel olla aktiivne ja tõsta kvalifikatsiooni. Ka ettevõtete päästepaketid on tähtsad, kuid tema sõnul ei pruugi need Eesti riigi tagasihoidlike rahaliste vahendite puhul piisavat efekti anda.

Juustutootja E-Piim juht Jaanus Murakas ei uskunud kiiretesse imedesse: «Näeme ju, kuidas rikkad riigid eraldavad tohutuid summasid töökohtade ja ekspordi säilimiseks. Ka meil tuleb nii teha.»

Kõigepealt peaks aga valitsus selgeks tegema, mis on tähtsad sektorid. «Oleme endale kõvasti näppu lõiganud, sest meie riik ei tegele analüüsimisega, vaid ainult maksupoliitikaga. Nii on raske otsustada, milliseid sektoreid toetada,» nentis Murakas.

Üks suure töötuse põhjuseid on tema hinnangul just riigi alustatud palgaralli. «See tõus oli lihtsalt nii kiire, et töökohad, mis olid Eestisse loodud ainult madala palga pärast, olid sunnitud siit ära kolima,» rõhutas Murakas.

E-Piima juhi sõnul majanduses aga muutused nii kiiresti ei käi ning ka kõrgema li­sandväärtusega tootmiseni jõutakse pikema aja, isegi 10–20 aasta jooksul.

Muraka hinnangul on Eesti firmadel praegu kaks varianti: kas langetada palka või uksed sulgeda. «Ma arvan, et ka avalikul sektoril seisab see veel ees,» märkis ta.