Kütusekulude kasv seab pered raskete valikute ette
14. august 2012, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase viie aastaga on bensiiniliitri hind keskmiselt kolmandiku võrra kasvanud, mis tähendab inimestele, kes sõidavad päevas 30 kilomeetrit, pea 300 euro võrra suuremat kulu aastas.
Kui 2008. aastal kulus 30 kilomeetrit päevas sõitnud perel kütusele E95 kuiselt umbkaudu 80 eurot, siis tänavu augustikuus on see summa juba veerandi võrra suurem, ehk veidi rohkem kui 100 eurot.
«Selline märkimisväärne kütuse osa kasv eelarves paneb paljud autoomanikud olukorda, kus tuleb kas autosõitude arvu vähendada või hoida raha kokku mõne muu pere kulutuse arvelt, milleks võib olla näiteks väljas söömine või hobid,» hindas olukorda Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Anne Sägi.
Kuigi kütusehinnad on olnud tänavu aprillist juulini langustrendis ja inimesed on saanud tunda soodsamast hinnast tingitud positiivset muutust, on aastataguse augustikuuga võrreldes hinnad tõusnud - bensiin E95 12 eurosenti ning diiselkütus vastavalt 13 senti liiter. Bensiini hind on kolme aastaga kasvanud 35 ja diislikütuse hind 42 protsenti.
Iga mõnesendine autokütuse hinnatõus tähendab pere-eelarve jaoks juba märkimisväärset kulu aastas, eriti nende perede puhul, kelle jaoks on autosõit vältimatu kas tööl käimiseks või laste viimiseks lasteaeda ja kooli. Näiteks 10-sendise hinnatõusu puhul suureneb 30 kilomeetrit päevas sõitva pere kütusekulu aastas ligi 88 euro võrra, 20-sendise hinnatõusu puhul aga juba 175 euro võrra.
Arvestades lühemaid distantse linnas, mille puhul on kütusekulu suurem kui pikematel sõitudel, saab autoga, mille kütusekulu on keskmiselt kaheksa liitrit 100 kilomeetri kohta, sõita tänasel päeval kütusega E95 kümme kilomeetrit päevas, makstes orienteeruvalt 34 eurot kuus ning 408 eurot aastas. Samaväärse läbisõidu eest pidi aga aasta tagasi maksma 30 eurot kuus ja 370 eurot aastas.
«Paljudel maal elavatel inimestel on auto hädavajalik ja ainus liiklusvahend, igapäevane liiklemine sellega päris suur, millest tulenevalt mõjutab kütusehinna tõus neid väga olulisel määral. Nii võib auto puhul, millega sõidetakse päevas 100 kilomeetrit, olla täiendav kulu eelmise aastaga võrreldes 350 eurot,» tõi Sägi näite.
Ta soovitas säästlikumaks liiklemiseks mõelda sõitude ühildamisele, näiteks igapäevasel töölesõitmistel ja laste transportimisel. Samamoodi on juba autot soetades mõttekas ette planeerida tulevast kütusekulu ja kaaluda väiksemaid kulutusi nõudva auto ostu.
Üheks alternatiiviks sisepõlemismootoriga sõiduvahendile on üha tuntumaks saanud keskkonnasäästlik elektriauto, mille ostuhind on küll tavaautoga võrreldes kõrgem, ent ülalpidamiskulud oluliselt väiksemad.