Sundüürnik võib omanikevahetusel sundseisu sattuda

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanad majad Tartus Kastani tänaval.
Vanad majad Tartus Kastani tänaval. Foto: Ain Protsin/Postimees

Ehkki sundüürnik ei pea omanikevahetuse korral üürihinna tõstmisega nõustuma, ei jää tal sageli siiski muud üle kui lepingule alla kirjutada ja linnalt eluasemetoetust küsima minna.


Toimetus sai mureliku kirja: «Elan Tartus Kastani tänaval ahjuküttega kahetoalises korteris, kus sõdin pidevalt hallitusega ja vihma ajal ootamatu dušiga laest. Maja seisukord on kohutav. Omanik ei teinud midagi ja nüüd pani hoone müüki. Sõbra Kinnisvara esindaja teatas, et uueks üüri hinnaks on 180 eurot kuus pluss vesi. Siiani maksin 68 eurot. Saan pensioni 260 eurot. Millest nüüd elama hakkan?»

Sundüürnik, kes palus oma nime mitte avaldada, soovis teada, kas selline käitumine on seaduslik. Tartu linnavalitsuse jurist Anu Öpik vastas, et taolist olukorda reguleerib võlaõigusseadus, mis ütleb, et omanik peab üürihinna tõusu piisavalt põhjendama ja üürnik saab selle kohtus vaidlustada, kusjuures riik annab selleks talle tasuta õigusabi. «Lihtsalt lakke vaadata ja öelda, et see oleks üks tore summa, kindlasti ei saa,» lausus jurist. Omanik peab ka selgitama, mis ta selle raha eest teha plaanib.

Eesti Üürnike Liidu juhatuse liige Peeter Tedre ütles, et kui üürileping on sõlmitud, siis seda muuta ei saa ja jääb kehtima ka uue omaniku korral. Ta soovitas sundüürnikul uuele lepingule alla kirjutamisel hästi tähelepanelik olla. Nii suurt hinnatõusu ta normaalseks ei pidanud.

Sõbra Kinnisavara omanik Ergo Mõttus selgitas, et tegu on väga heas kohas asuva ja suhteliselt normaalses seisus elamispinnaga, mille üüri turuhind on seni küsitust kolm korda kõrgem. «Maja on käest lastud ja kui midagi ette ei võta, kukub see lihtsalt kokku,» põhjendas ta üüri tõstmise vajadust. Ka kinnistu ostuks võetud pangalaen koos intressidega tahab tasumist.

Mõttuse sõnul kõnealune sundüürnik algul keeldus uut lepingut alla kirjutamast, kuid siis ootamatult nõustus ja kokku lepiti 10 euro võrra väiksemas summas. Naine võiks tema sõnul kolida praeguselt 52 ruutmeetrilt märksa väiksemale pinnale ja isegi samas majas on tal selline pakkuda. Sel juhul jääks tema üür saja euro piiresse ja oleks lootus elutingimuste parandamiseks.

Kui ametlik leping olemas, saab inimene taotleda linnalt eluasemetoetust või muud sotsiaalabi. See oli ka põhjuseks, miks sundüürnik uuele lepingule, mis talle selgelt üle jõu kõib, alla kirjutas. Kohtusse minekust ta enda sõnul loobub, sest kardab, et tervis ei pruugi vastu pidada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles