Täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuring näitab, et enim häirib lapsi see, kui koolitoit on jahtunud või pakutakse liiga sageli samu toite.
Uuring: õpilasi häirib jahtunud ja üksluine koolitoit
23. august 2012, 22:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks märkisid küsitlusele vastanud õpilased ära , et neid häirib see, kui makaronid on liiga pehmeks keedetud või kartulid imeliku maitsega. Samuti on oluline hügieen.
«Kui tihti öeldakse, et koolitoidu paremaks muutmine seisab raha taga, siis need on sellised asjad, mida annaks muuta ilma täiendavate rahaliste vahenditeta,» lausus Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.
Uuringust selgus ka, et õpilased otsustavad selle üle, kas nad söövad koolitoidu ära või mitte, konkreetse toidu välimuse, maitse ja temperatuuri järgi. Sõprade eeskuju või see, et kodus sellist sööki ei pakuta, mängivad nende endi sõnul kõige väiksemat rolli.
Kõige kehvemad sööjad on 6. klassi õpilased
Vähemalt pool koolilõunast söövad iga päev olenevalt vanusegrupist ära 49-72 protsenti õpilastest, kõige kehvemad sööjad on 6. klassi õpilased. Umbes pooltel õpilastel jääb pärast koolilõuna söömist mõnikord kõht tühjaks.
«Seda põhjendasid õpilased ise peamiselt sellega, et pakutud toit ei maitsenud neile või portsjonid olid liiga väikesed,» märkis Pitsi. «Toitlustajate hinnangul on järelejätmise põhjuseks ka see, et õpilased ei ole harjunud koolis pakutavat toitu sööma, mida aga õpilased niiväga esile ei toonud.»
Üheks koolitoidu mittesöömise põhjuseks on ka söögivahetunni toimumise aeg - suurtes koolides saavad nooremad õpilased tihti süüa liiga vara ning vanemad liiga hilja, mistõttu ostetakse näksimist puhvetist või lähedalasuvast poest. Veerand õpilastest tõdes, et söögivahetund on nende jaoks liiga lühike. Rahulolu on kõige väiksem teiste õpilaste käitumisviisiga sööklas, toidu puhtusega ja kättesaamise kiirusega.
Kõige popimad on kartuli-, makarani- ja liharoad
Kõige meeldivamad toidud-joogid koolimenüüs on õpilaste arvates morss ja mahl, kartuli- ja makaroniroad, liha- ja hakklihatoidud. Ei meeldi aga verivorst, maksatoidud, kala (välja arvatud kalapulgad), keefir, osadele õpilastele ka supid. Oma kooli kokkadega on väga rahul 60 protsenti ja enam-vähem rahul 30 protsenti õpilastest.
Õpilaste hinnangul mõjutab nende üldisi toitumisharjumusi kõige enam kodune toiduvalik – nii vastasid pea pooled. Olulisteks mõjutajateks on ka ajapuudus ja vanemate toiduvalmistamise oskused.
Hommikusööki süüakse valdavalt kodus: vaid 3-7 protsenti õpilastest ei söö kunagi hommikust, tuues põhjuseks, et nii vara pole veel kõht tühi või pole aega süüa. Enamik õpilastest sööb iga päev õhtul kodus sooja toitu, mitte kunagi või vaid paaril korral kuus saavad seda 1-3 protsenti õpilastest.
Kodus pakutavatest toitudest söövad õpilased igapäevaselt kõige enam toite kartulist (nt friikartulid), makaronidest ja köögiviljadest. Samuti maitsevad õpilastele mahlad-morsid ning piimatooted: jogurt, piim, kohukesed ja kohupiim.
Koolitoidus napib vitamiine
Eestis valmistatakse koolitoit 90 protsendis koolides kohapeal asuvas sööklas, termostes tuuakse toit alla 10 protsenti koolidesse.
Uuringu ühe osana viidi läbi ka menüüde teoreetiline analüüs. «Kui energia ja põhitoitainete osas saab menüüdega enam-vähem rahul olla, siis paljude vitamiinide defitsiit osutab sellele, et menüüd võiksid sisaldada rohkem puu- ja köögivilju, kala, täisteratooteid, kohupiima,» ütles Tagli Pitsi.
Koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuringu viis tänavu jaanuaris Tervise Arengu Instituudi tellimusel läbi OÜ Eesti Uuringukeskus. Selles osales 1300 õpilast, kes jagunesid võrdselt 3., 6., 9. ja 12. klasside vahel ning 49 toitlustajate ja 49 kooli juhtkonna esindajat.