Eesti Loomakaitse Selts paneb inimestele taas südamele, et suvekodudest lahkudes ka lemmikloomad endaga kaasa võetaks.
Inimesed hülgavad suve lõpus sadu lemmikloomi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatud suvilatesse ja maakodudesse,» rääkis Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin. «Inimesed võtavad suve alguses suvilasse oma puhkuseperioodiks koera- või kassipoja, kuid hülgavad looma suvilast lahkudes.»
Valtini sõnul tekivad sedalaadi hülgamise tulemusena kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud neist surevad. Seltsil kulub aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustundetute loomaomanike poolt hüljatud loomade päästmiseks ja abistamiseks.
«Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav,» märkis ta. «Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja registrisse kandmiseks, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest,» kirjeldas Valtin.
Eesti Loomakaitse Seltsile ja teistele loomi abistavatele organisatsioonidele laekub aastas teateid kümnetest tuhandetest hulkuvatest ja hüljatud lemmikloomadest. Näiteks 2011. aasta jooksul püüti ja hoiustati viite varjupaika koondavas Varjupaikade MTÜs ligi 2500 looma. Lisaks on Tallinna Hoiupaigas ja teistes Eestis tegutsevates varjupaikades aasta jooksul läbi käinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri.