Uus töölepinguseadus sunnib töötajat oma õiguste eest seisma

Harry Taliga. Foto: Peeter Langovits

Täna rahvusraamatukogus toimunud tarbijaõiguste päeval rääkis ametiühingute keskliidu juht Harry Taliga, et juulis rakenduv töölepinguseadus suunab tööandjaid ja töötajaid senisest enam vaidlema ning töötajatel tuleb oma õiguste eest aktiivsemalt ja julgemalt võitlema hakata.

Taliga sõnul ei ole uued reeglid, mida seadus kehtestab, selged ja seetõttu võib eeldada, et töövaidlusi tuleb väga palju. Seaduse paikaloksumiseks võib minna isegi kümme aastat ja see tuleb läbi praktiliste kohtuvaidluste, ennustas ta.

Samas tähendavad vähem ranged reeglid, et kokkulepeteks ja läbirääkimisteks on rohkem ruumi.

«Kui täna räägib seadus töölepingu sõlmimisest, siis uus seadus ütleb, et lepingule peavad eelnema läbirääkimised,» ütles Taliga ja lisas, et see punkt peaks välistama ka olukorra, kus firma personalitöötaja paneb tööotsijale lauale lepingu ja kui viimane sellele kohe alla ei kirjuta, siis otsitakse uus inimene.

Taliga tõi veel välja olulised muutused, mis uue seadusega kaasnevad: kollektiivse varalise vastutuse, leppetrahvide ja töölepingu lõpetamisega seonudv.

Seaduse jõustudes kaob tööandjal õigus nõuda kollektiivset varalise kahju hüvitamist. Praegu on see võimalik juhul, kui kahju tekitajat ei õnnestu tuvastada ja Taliga sõnul on see üsna tavaline kaubandusettevõtetes. Selline solidaarne kahjude kinnimaksmine uue seadusega aga lakkab ja kahjude hüvitamine hakkab toimuma hoopis teistel alustel. Esiteks tuleb kahju tekitaja süü tõestada, teiseks kehtib varalise vastutuse kokkulepe ainult sel juhul, kui tööandja maksab töötajale selleks mõistlikku hüvitist. Töötaja vastutab ainult selle summa ulatuses, mis ta on hüvitist saanud.

Leppetrahve on uue seaduse järgi töötajalt võimalik nõuda vaid kolmel juhul: ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisel, konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumisel ning tööle mitteilmumisel või etteteatamata töölt lahkumise puhul. Leppetrahvi suurus peab olema töölepingus fikseeritud.

Töölepingu lõpetamist puudutavaid muutusi on mitu, näiteks lüheneb etteteatamistähtaeg, koondamishüvitis kahaneb kuupalga võrra ning osa sellest hakkab tulema töötukassalt.

Oluline muutus on ka see, et tööandja peab pärast koondamisteate üleandmist võimaldama inimesele tasustatud tööajast vaba aega uue ametikoha otsimiseks või tööintervjuul käimiseks.

Lõpetuseks märkis Taliga, et pärast seaduse jõustumist juulis ei ole tarvis uut lepingut sõlmida. Seadusega vastuolulised punktid vanast lepingust muutuvad automaatselt kehtetuks, töötaja jaoks soodsamad punktid jäävad kehtima – millestki loobuma inimene ei pea.

Kui tööandja siiski teeb ettepaneku uus leping sõlmida, siis soovitas Taliga väga tähelepanelikult jälgida, mida sinna kirjutada tahetakse. Ta tuletas ka meelde, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.