Riigikontrolli hinnangul ei ole riigi tegevus soodusravimite hüvitamise korraldamisel olnud tulemuslik, kuna suur osa ravimeid kirjutatakse välja raviminime järgi, ravimid on kallimad kui mitmetes teistes riikides ning patsiendi omaosalus ravimite ostmisel on üks Euroopa suuremaid.
Selle olukorra põhjusteks peab riigikontroll oma värskes auditis ebapiisavat konkurentsi ravimiturul, aga ka arstide soovimatust välja kirjutada toimeainepõhiseid retsepte ning riigiasutuste suutmatust tagada tõhus järelevalve apteekrite ja arstide töö üle. Samuti on põhjuseks patsientide vähene teadlikkus ja piiratud ostujõud, leiab riigikontroll.
Riigikontrolli arvutuste tulemusena selgus, et aastas maksavad patsiendid soodusravimite eest ca 7 miljonit eurot rohkem kui peaks.
Eestis on patsientide kulude osakaal ravimite kogumaksumusest suurem kui Euroopas keskmiselt. 2008. aasta andmete põhjal oli patsientide ravimikulude keskmine osakaal Euroopas ehk omaosalus 18,9 protsenti, Eestis 2011. aastal aga 34,5 protsenti.
Ravimid on kallid ning valik on väiksem kui sarnastel turgudel. Võrreldes omavahel Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Slovakkia ravimipakendi jaehindu, selgus, et Eestis olid ravimite hinnad suhteliselt sarnased Lätiga. Lätis oli enam küll ravimipakendeid, mis olid Eestis odavamad, kuid osakaaluna arvestatuna olid hinnad Eestis siiski 6,9 protsenti kallimad.
Eestis olid ravimihinnad keskmiselt 17,4 ja 32,2 protsenti kallimad kui vastavalt Leedus ja Slovakkias. Soomes olid hinnad 17,8 ja Rootsis 28,7 protsenti kallimad kui Eestis. Kõigis võrreldud riikides oli ka nende ravimite arv, mille kohta oli sõlmitud hinnakokkulepe, suurem kui Eestis.
Arstid ei kirjuta, nagu peaks
Auditeeritud perioodil kirjutati toimeainepõhisena välja kõigest 45 protsenti retseptidest, kusjuures auditi tegemise ajal suurenes see 68 protsendini.
Seevastu toimeainepõhise retsepti väljakirjutamise nõue on kehtinud juba seitse aastat, muutusi selle aja jooksul pole aga toimunud.
Seetõttu ostavadki paljud patsiendid kalleid ravimeid. Riigikontrolli analüüsi tulemused näitasid, et keskmiselt kolmandik laialt kasutatavate toimeainetega 75–100 protsenti soodustusega ravimitest ostetakse välja kallimalt kui piirhind.
Kuna ravimi hinna kompenseerimisel võetakse aluseks piirhind, tähendab sellest kallima hinnaga ravimi ostmine patsiendile suuremaid kulutusi.
Lisaks sellele, et paljud retseptid kirjutati välja selliselt, et patsient ei saanudki odavamat ravimit osta, ei olnud odavaid ravimeid mitte alati apteekides saada.
Ka ravimite lisamine soodusnimekirja võtab kauem aega kui ette nähtud. Uute ravimite menetlus kestis ettenähtust 2,8 korda rohkem. Soodusravimite nimekirja jõudis 2011. aastal ravimikomisjonis olnud taotlustest 30 ravimit, nende menetlemiseks kulus 180 päeva asemel keskmiselt 501 päeva.
Küll toob audit välja, et geneerilised ehk koopiaravimid jõudsid nimekirja õigel ajal.
Toimivat konkurentsi pole
Sotsiaalministeeriumile heidab riigikontroll ette, et nad ei ole suutnud tagada toimivat konkurentsi. Ravimite hulgimüügiturul domineerib kaks hulgimüüjat - Magnum ja Tamro -, kelle käes on üle 80 protsenti hulgimüügiturust. Need kaks hulgimüüjat on paljude apteekide omanikud ja enamiku apteekide varustajad, mistõttu on konkurents ka jaemüügiturul halb ning kolmandal osapoolel on väga keeruline turule siseneda.
Alates 2006. aastast on kehtinud ka apteekide asutamise piirang, mille eesmärgiks oli elavdada turul konkurentsi ning vähendada maa-apteekide sulgemist, kuid see piirang ei ole neid eesmärke täitnud. Konkurentsi olukorrale on mitmel korral juhitud ministri tähelepanu, kuid olukorra parandamiseks ei ole midagi ette võetud.
Järelevalve arstide ja apteekide üle pole olnud tõhus ega taga, et patsiendid saaksid osta odavaid ravimeid. Hoolimata haigekassa ja ravimiameti järelevalvest nii arstide tegevuse kui ka apteekide üle, ei ole aastatega olukord retseptide väljakirjutamisel oluliselt paranenud ning piirhinnaga ravimeid pole apteegis saada.
Terviseamet pole hoolimata kohutusest kordagi kontrollinud arstide tegevust retseptide väljakirjutamisel. Järelevalvet aitaks tõhustada digiretsepti nn järelevalvemooduli rakendamine.
Riigikontroll rõhutab, et ravimite tähtsuse kasvades on äärmiselt oluline, et patsiendid suudaks neile määratud ravimid välja osta ning väljakirjutatud ravim oleks nii õige kui ka ohutu. 2011. aastal kulus ravimite hüvitamisele 91 miljonit eurot. Ravimite eelarve on pidevalt kasvanud ning kasvab ka edaspidi.